Vaatamata lennukatele rindeteadetele selle kohta, kuidas töötute arv iga nädal oma 1000 persooni võrra väheneb, pole hõiskamiseks põhjust. Haigekassa andmetel võib Eestis olla kuni 100 000 töötut. Seda on üle 24 000 rohkem kui töötukassa raporteeritud 75 691 töötut möödunudreedese seisuga.
Eesti Päevalehe teatel on Eesti elanikest ravikindlustamata umbkaudu 71 496. Kurb tõde on, et sellise kontingendiga ei taheta eriti tegelda. Näiteks statistikaameti viimane ravikindlustamata inimeste koosseisu uuring pärineb aastast 2004. Muide, see oli arvnäitajate poolest esimene aasta, kui lõpuks olime toibunud 1998. aasta Aasia ja Moskva börsikrahhiga kaasnenud suurest tööpuudusest. Ainult toona oli seda töötust lihtsam kanda, kuna inimesed polnud siis ennast veel laenude-liisingutega koormanud.
Haigekassa ei pea arvet nende üle, kes on kindlustatute nimekirjast kadunud. Missugune institutsioon peaks aga huvi tundma, miks teadaolevalt elus inimene enam järsku nimekirjas ei kajastu? Ta peab ju kuidagi oma eluga toime tulema.
Loomulikult kipub suurenema nende hulk, kes viimasegi lootuse kadumise järel lööb üldse kõigele käega.
Keegi ei oska öelda, miks viimase kahe aastaga on haigekassa arvelt nii palju inimesi kadunud. Ei ole võimalik, et mingi töö leidnuna unustasid nad kõik sellest töötukassat teavitada.
Juunis kustutati töötukassast arvelt rekordilised 4361 inimest tööotsimisnõuete rikkumise või kord kuus töötukassa poole pöördumata jätmise pärast. Seda, kas asi on unustamises või lootusetuses, ei uurinud keegi.