/nginx/o/2010/07/22/406313t1hd098.jpg)
Euroopa Liidu töötajad peaksid igal aastal enam kui 1,9 triljonit eurot kokku hoidma, kui nad sooviksid pensionipõlves praegust elustandardit nautida.
Euroopa pensionites haigutab üüratu auk
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nagu selgub värskest kindlustustööstuse uuringust, on nn pensionilõhe kõige suurem Saksamaal ja Suurbritannias, kus iga-aastaselt tuleks täiendavalt kõrvale panna vastavalt 468,8 ja 379 miljardit eurot.
Inimese kohta ümberarvutatuna on olukord aga kõige hullem brittide jaoks, kel tuleks igal aastal lisaks praegusele veel 12 300 eurot kulutamata jätta. Sakslaste puhul on vastav summa 11 600.
Uurimus, mille näol on tegemist esimese üritusega arvutada kokku ja anda võrdluspilt kõigi 27 euroliidu liikmesriigi olukorrast, avalikustati hetkel, mil Euroopa Komisjon on saamas ühele poole pika nõupidamisega juulis valminud pensionikava projekti ümber.
Projekti autorid juhtisid tähelepanu sellele, et finantskriis on veelgi pingestanud ELi pensionisüsteeme, mis olid niigi elanikkonna vananemise tõttu kurnatud.
Volinike sõnutsi tõotab pensionäride koefitsient aktiivsete töölkäijatega aastaks 2060 kahekordistuda.
Kindlustusettevõtte Aviva Europe’i tegevdirektor Andrea Moneta, kes uurimuse koos Deloitte’i, Oliver Wymani ja The Future Company konsultantidega läbi viis, ütles, et nende töö eesmärk oli üritada pakkuda lahendusi lõhe sulgemiseks.
«Praegu räägitakse palju riigieelarvete puudujääkidest ja sellest, kui palju neid kärpida tuleb. Ja see on mündi üks pool.
Teine pool on aga tarbijad ja see, kuidas riiklike kulutuste kärpimine neid mõjutada võib,» ütles ta.
«Me tahame rääkida poliitikutega kõigil tasanditel, kuna tegelikult on siin mitmeid kasutamata võimalusi.»
Moneta ütles, et üle kogu Euroopa tuleks levitada palju selgemat informatsiooni, mida inimesed pensionile minnes tegelikult oodata võiksid.
Ta lisas, et Brüssel peaks seadma konkreetsemad pensioniraha kõrvalepaneku eesmärgid ja kvoodid, nagu näiteks tehti süsinikuemissioonidega.
Summa, mille inimesed kõrvale peaksid panema, on vanusegrupiti väga erinev. Näiteks peaks 50-aastane sakslane säästma aastas lisaks 9700 eurot, 20-aastane aga vaid 1700 eurot – et saavutada 70 protsenti pensionieelsest sissetulekust.
Suured pensionilõhed on uuringu valguses ka prantslastel, itaallastel ja hispaanlastel, kuid nemad lõikavad palju suuremat tulu «pensionivälistest» allikatest nagu elukindlustus, muud säästud ja eluasemete puhasväärtus.
Viimatimainitud tulud kataksid prantslaste, hispaanlaste ja itaallaste pensionilõhedest vastavalt 80, 85 ja 220 protsenti.
Copyright The Financial Times Limited 2010.