Jalgrattur Silvia Lippe suurim soov läks täide

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti parim naisjuunior Silvia Lippe sai läinud hooajal suurima emotsiooni maastikurattakrossil.
Eesti parim naisjuunior Silvia Lippe sai läinud hooajal suurima emotsiooni maastikurattakrossil. Foto: Tõnis Kukk

Eesti aasta parima jalgrattaspordi naisjuuniori tiitli pälvinud pärnulanna Silvia Lippe on seadnud endale sihiks tõusta lähiaastatel naiste eliitseltskonda.

“Tuleb tunnistada, et omaealiste Eesti parima nimetus tuli mulle pisikese üllatusena, kuigi terve aasta sai selle nimel palju vaeva nähtud,” kõneles Pärnu ühisgümnaasiumi abiturient Lippe. “Sel hooajal võistlesin viimast aastat juunioride konkurentsis ja seda enam tahtsin anda endast kõik, et eesmärgini jõuda. Usun, et saavutatu annab mulle palju motivatsiooni järgmisel aastal edasi pingutada.”

Võitsite lõppenud hooajal kuni 18aastaste seas eraldistardis, kriteeriumis ja treki jälitussõidus meistrikulla ning tulite talikrossis ja treki paigaltstardiga sõidus pronksile. Millised võidud kõige rohkem heameelt valmistasid?

Iga võistlus oli omamoodi katsumus ja positiivseid emotsioone kogusin hooajal väga palju. Kõige rohkem jäi mulle meelde Rakke maraton, kus ma esimest korda läbisin pika distantsi ja saavutasin kuni 21aastaste vanuseklassis teise kohta.

See saavutus oli suur eneseületus, kui arvestada, et seni ei kuulunud maastikuratas minu paremate sõprade hulka.

Olete universaalne rattur, kes suudab võita medaleid erinevatel aladel. Kas teil on välja kujunenud oma lemmikalad ja -distantsid?

Otseseid eelistusi ei ole, läbi hooaja võistleme nii maanteel, metsas kui trekil ja see teeb ala huvitavaks. Ometi tundub, et trekisõidust ja rattakrossidest on üha enam saamas abivahendid, mis aitavad maanteel edu saavutada.

Miks on jalgrattasport Eesti naiste seas ebapopulaarne?

Jalgrattasport nõuab väga palju eneseületamist ja kannatamist. Leian, et paljudele naistele muutuvad ühel hetkel hoopis tähtsamaks kas õppimine või pere loomine.

Eestis tuleb naistel ise tasuda kõik kulud ja see ei ole sugugi odav lõbu.

Kui palju aega peate jalgrattaspordile pühendama?

Suvel on peaaegu igal nädalavahetusel võistlus ja trenni teeme viiel-kuuel päeval. Võistlusperioodil koosnevad treeningud põhiliselt maanteesõidust, kuid külmal ajal kogume jaksu jõusaalis ja ujulas ning käime regulaarselt jooksmas.

Sel aasta lubasin endale pärast hooaja lõppu üpris pika puhkuse ja see mõjus mulle väga hästi.

Millised plaanid olete seadnud endale järgmiseks hooajaks?

Järgmisel aastal konkureerin Eesti võistlustel eliitnaistega, kuna U23 vanuseklassi meil ei ole. Eelmiste aastatega võrreldes olen teinud ettevalmistusperioodiks olulisi muudatusi.

Kui kõik läheb kavakohaselt, sõidan juba detsembris soojale maale treenima.

Jalgrattasport nõuab vastupidavusalana palju eneseohverdamist, kuid on vastutasuks andnud palju häid sõpru ja pakkunud suurepäraseid võimalusi ennast tõestada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles