Jütsid said endale mulgikeelse vihiku

Uuele põlvkonnale mulgi keele õpetamiseks valmis «Mulgi-Märdi töövihk», mis on läbi aegade esimene selles keeles trükitud õppematerjal.

Töövihiku koostaja Alli Laande toonitas, et tegemist on ajaloolise sündmusega.
«Ühtki kirjalikku mulgikeelset õpikut seni polnud, sest tegemist oli kõnekeelega,» selgitas ta. «Et mulgi keel kõnekeelena hakkab kodudes tähtsust kaotama, tuleb välja töötada midagi, mis meie keelt kaitseks ja hoiaks.»
Esimesele astmele mõeldud töövihikus on kasutatud eri paikkonna sõnu ja murrakuid. Pildid on sinna joonistanud Lii Laande.
Kuulamise ja mänguga
Töövihik toob lastele mulgi keelt ja kultuuri lähemale kuulamise ja mängu kaudu. Kirjalikke ülesandeid on minimaal­selt, et need ei eksitaks lapsi eesti keele õppimises.
Vihik on kasutusel Halliste, Karksi, Holstre ja Hummuli koolis ning Ramsi lasteaias-algkoolis. Valikuliselt kasutatakse vihikut Kildu algkooli emakeeletundides.
Alanud õppeaastal koolidesse jõudnud töövihik prooviti järele eelmisel aastal Mõisaküla kooli esimeses ja teises klassis, kus töötati läbi kõik lehed.
«Tegemist pole lõpliku variandiga, vaid sellest saab kindlasti edasi areneda,» lisas Laan­de.
Töövihiku kasutamist on õpetatud mitmel kursusel ka õpetajatele. Koos õpilastele mõeldud vihikuga tuli välja pedagoogidele mõeldud abistav versioon.
Ring laieneb
Mulgi keel ja kultuur jõudis kolme kooli möödunud sügisel valikainena. Tänavu on nimekiri märgatavalt laienenud ning Mulgi kultuuri instituudi juhatuse esimehe Kristel Habakuke kinnitusel on töövihiku vastu huvi tuntud ka väljaspool ajaloolist Mulgimaad.
«Esimesele astmele mõeldud töövihikule järgnevad järgmistele astmetele mõeldud õppematerjalid,» rääkis Habakukk. «Me pole õppematerjali sidunud kooliklassidega ning alustada võib näiteks ka kolmandast klassist.»
Koolidest tulnud tagasiside põhjal on lapsed sellisest töövihikust väga huvitatud. Vihikuga käivad kaasas mitmesugused abimaterjalid, näiteks Anu Tauli mulgi keeles sisse lauldud plaadid «Engi aig» ja «Tähetüdar».
«Lapsevanematel on mõnikord hirm teadmatuse eest ja mina olen soovitanud lastel võtta seda töövihikut koju kaasa vanematele näitamiseks,» kõneles Habakukk. «See ei sega kindlasti eesti keele õppimist. Koolil pole mingit muud kohustust kui leida mulgi keele ja kultuuri jaoks üks tund nädalas.»