Automark Mini meenub ilmselt veel tänase päevani paljude jaoks rahvanaerutaja Mr. Beani sketšidest kui üliväike, imeline sõiduvahend, millega kaaskodanike elu kibedaks tehti ja tobedaid sõiduvõtteid harrastati, kirjutab Whatcar.ee.
Mini Countryman: auto igaks elujuhtumiks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uus Mini Countryman erineb aga sellest ajaloolisest ikoonist samapalju kui Avatar 20. sajandi alguse tummfilmist. Loomulikult on ka klassikal oma austajaskond, aga olgem ausad – rahva toob täna kinosaali ikka pigem 3D seiklus-, kui must-valge tummfilm.
Välimus
Kui tavaline Mini on küll stiilne, kuid siiski ebapraktiline väikeauto ja Clubman näeb välja nagu oleks sellele riidekapp selga kukkunud, siis Countryman on hoopis teisest puust.
Esiteks on see ühe Mini kohta tavatult suur – kuidas muidu suhtuda 4,1 m pikkusesse autosse?
Teiseks on sel esmakordselt automargi ajaloos olemas ka tagumised uksed. Ette rutates olgu mainitud, et ka ruumi poolest ei ole tagumine iste mõeldud vaid lastele.
Välimuse osas peab nõustuma nendega, kes leiavad uue Countrymani olevat nagu musklis atleedi, valmis stardipakkudelt välkkiiret sööstu tegema.
Auto jätab tõesti jõulise mulje ning on minu meelest kenasti proportsioonis. Tänu suurematele ratastele tundub see ka üsna kõrge olevat, kuid tegelikkuses on 15 sentimeetrine kliirens pigem siiski sõiduautolik.
Seega ei tasuks metsa seenele minnes väga uljalt porimülgastesse sukelduda – kui auto põhi on vastu maad ja kõik 4 ratast õhus, pole nelikveost enam erilist kasu.
Sõit
Minidele omaselt on ka Countryman Cooper S-i käitumine kurvilisel teel erk. Roolile reageerimine on vast liigagi innukas, nii et seda võiks isegi pisut närviliseks pidada.
Pikemal kulgemisel mööda maanteed võib see veidi väsitavaks muutuda. Minek on selle eest parasjagu võimas.
PSA grupi päritolu 1,6-liitrine bensiinimootor arendab turbo abil 184 hobujõudu, mis lennutab sõiduki parimal juhul 7,6 sekundiga nullist sajani. Automaatkast ja nelikvedu lisavad sellele veel pisut üle poole sekundi.
Eks suutlikkusnumbritele (ja juhitavusele) avaldab mõju ka ligi 1,5 tonnine tühimass. See-eest on neljasilindrilise jõuallika audiopool kiirendusel äärmiselt nauditav.
Ilmselt on väljalaske kallal hulga vaeva nähtud, sest üldjuhul kipuvad sarnase töömahuga mootorid pigem kimalase pirinat kuuldavale tooma.
Lisaks võimsaimale versioonile pakutakse sama mootorit veel ka 98- ning 122-hobujõulisena, vastavalt One ja Cooper tähistusega. Saadaval on ka diiselmootor, samuti 1,6-liitrine, arendades kas 90 või 112 hobujõudu. Nelikveo võib tellida vaid mõlema kütuse võimsaimatele jõuallikatele.
Inglise auto?
Kuigi lõviosa lülititest/hoobadest sarnanevad ülejäänud Minidega, on emafirma BMW mõju Countrymanis oluliselt rohkem tunda. Raadio ekraan oleks kui otse väiksematelt baierlastelt üle võetud, samuti on Münchenist pärit juhiabisüsteemid ja palju muudki.
Nelikvedu pole siiski BMW xDrive, vaid on tänu esiveolisele autopõhjale välja töötatud spetsiaalselt Mini tarvis.
Kuna Maamehe koostamine toimub erinevalt ülejäänud mudeligammast hoopiski Magna Steyri tehases Austrias, siis selle mudeli tituleerimine inglise autoks on juba ilmselgelt väär. Ülejäänud Mini mudelite osas vaieldakse päritolu üle siiani.
Kabiinis
Ruumikuse osas on Countryman tava-Minist selgelt üle. Nii üllatav kui see ka pole, kannatab selle autoga neljal täiskasvanul pikemat sõitu nautida küll.
Tagaistme saab seejuures tellida kas tavalise 5-kohalisena või siis proovisõidumasinal olnud keskkonsooliga. Kui peres pole just palju lapsi, tasub selle peale täitsa mõelda, sest kolmele jääb tagapink ilmselgelt liiga kitsaks.
Pagasiruum loomulikult suur pole, aga minu arvates on mindud õiget teed, pakkudes kabiinis muu arvelt mugavamat istumisruumi. Mis kasu oleks üüratust kaubaruumist, kui juhi selja taha keegi istuma ei mahu?
Varustus ja hind
Kel kindel ostusoov ja sammud seatud müügisaali, peaks igaks juhuks varuma tellimuse vormistamiseks pool päeva aega. Asi pole mitte aeglastes müügimeestes, vaid asjaolus, et Countrymani saab pea lõpmatuseni personaliseerida.
Algus on lihtne, kuna välisvärve on kümmekond ja ka katust saab valida vaid kolme variandi hulgast, kuid sisuni jõudes varuge kannatust.
Liistud, materjalid ja lisavarustuse paketid võtavad mitmeid A4 lehekülgi ruumi. Seega on tõenäosus Maarjamaal täpselt samasugust autot kohata kaduvväike. Kui palju lisab enesehinnangule või hilisemale edasimüügiväärtusele info, et tegemist on ainueksemplariga Eestis? Mõelge ise.
Hinna poolest liigitub Mini perekonna uusim liige kindlasti aristokraatide hulka. Odavaima Countrymani saab poest 322 000 krooniga ja pole just palju väikeautosid, mille tippversiooni maksumus koos mõistliku lisavarustusega ületaks poole miljoni piiri.
Samas saab selle raha eest lisaks kõigele muule ka enam kui võimeka mootori, tipptehnoloogilise automaatkäigukasti ja nelikveo.
Kokkuvõtteks
Mulle tundub, et peale parandamatute margifännide võiks Countryman Cooper S-i ostmise peale mõelda näiteks ka VW Golf GTI või Ford Focus ST huvilised. Nissan Qashqai või VW Tiguani ostjaid vaevalt Mini müügisalongi meelitada õnnestub ja ilmselt pole seda vajagi.
Mini puhul pole siiski tegemist tavalise pereautoga, kuigi selles saab 4 inimest probleemideta sees istuda. Kiiret kulgemist, mõnusat soundi ja kõike muud kui keskpärasust, pakub Countryman Cooper S aga kuhjaga.
Meeldib: Välimus, ruumikus, mootori sound ja suutlikkus
Ei meeldi: Hind, pisut närviline juhitavus tavakulgemisel