Teadlased ja ettevõtjad: euro nimel tuleb pingutada

Majanduskonsultandi Raivo Vare sõnul on eurole üleminekul kui eesmärgil mobiliseeriv efekt, mis hoiab meid kokkuhoiu teel ja säilitab riigi usaldusväärsuse. Kommenteerides ettevõtja Indrek Neivelti eurost loobumise mõtet, leidis ta, et Eesti vajab endiselt nn püha eesmärki, mille poole püüelda. «Ilma selleta võib kaduda tegelik motivatsioon reaalseks kokkuhoiuks,» ütles ta.

Teiseks tuleb Vare sõnul hoida usaldusväärsust välistel finantsturgudel ja meie riigi positiivset kuvandit. «Raskustele vaatamata läksime omal ajal üle oma rahale. Seda pilti Eestist on nüüd tarvis kinnistada, näidata, et me oleme jätkuvalt suutelised ujuma vastuvoolu.»

Neivelti ideed kritiseeris ka majandusteadlane Andres Arrak. «Neivelti põhiline vastuargument, et euro ei aitaks homme tootlikkust tõsta, ei viita just autori sügavatele majandusteoreetilistele teadmistele,» leidis Arrak.

Ta lisas, et kuulub nende hulka, kes ei näe eurole kui Euroopa marginaliseeruvast piirkonnast pärit valuutale pikka ja helget tulevikku. «Ent kahjuks või õnneks oleme me Euroopa majandusruumi liikmed niikuinii. Meil tuleb sellest ruumist võtta maksimum. Ja ses mõttes on euro meile järgmine loogiline samm,» põhjendas ta.

Arraku sõnul vajab Eesti uut positiivset tõuget. «Euro oleks kindlasti selliseks sõnumiks. Kui see õnnestuks meil esimesena Baltikumis, voolaks hulk väliskapitali just Eestisse,» märkis ta. Arrak lisas, et pärast seda, kui oleme aastaid kõvahäälselt kuulutanud euroga liitumise soovi, ei võtaks meid kannapöörde järel enam keegi tõsiselt.

Majandusekspert Heido Vitsur ütles, et praegu valitseb oht üliranget kulutuste kontrolli rakendades majandusel kõri kinni keerata. «Teisest küljest oleme aga palju pingutanud ja euro on saadaval ja vajalik,» nentis Vitsur. «On selge, et olukord vajab tõsist kaalumist, mitte kirgede kütmist. Et aasta lõpuni on vaid neli kuud, pole mõislik kergekäeliselt pidurdavaid sõnumeid välja käia.»

Suurettevõtja Jüri Käo lausus, et eurole ülemineku võimalust ei tohi mingil juhul käest lasta. Tema hinnangul aitaks euro meie majanduse usaldusväärsust taastada. «Praegu vaatavad välisinvestorid meid ikka väga tõsise pilguga, osaliselt Läti mõjul.

On selge, et meil ei õnnestu muu maailma jaoks teistest Balti riikidest eristuda,» lausus ta. Käo sõnul igasugused jutud eurost loobumisest ainult destabiliseerivad olukorda.

Ettevõtja Rein Kilk lisas omalt poolt: «Eestil tuleb lõpuks vastu võtta kindel otsus eurole ülemineku osas. Mitte et püüame, vaid et läheme. Kui meil on kindel nõu eurole üle minna, tuleb igal juhul tagada Eesti püsimine defitsiidi osas lubatud kolme protsendi piires.»