/nginx/o/2010/11/26/473793t1h316b.jpg)
Romaani «Viimane kohtupäev» põhjal võiks kirjanik Arne Rubenit iseloomustada kui üliosavat tekstipunujat, kes lugejaga salakavalalt manipuleerides jutustab loo, mis alguses mänglev ja hoogne, koguni kergemeelne ja naljakas, seejärel ootusi ja lootusi ehitab ning lõpuks hoopis eluabsurdi täiemääralisest äratundmisest kõneleb.