Sõjaväelinnakust saab ajutiselt haljasala

Nimelt on viimasel kahel aastal kaitseministeeriumi ja Tartu linna vahel sõlmitud lepingute järgi linna omandisse tulnud 29 hoonet, millest enamikku ootab ees lammutamine.

Algus on tehtud. Tänavu kevadel kadus maa pealt ja ka ehitisregistrist endine kasarmu. Järge ootab kolmekorruseline silikaadist laotud ühiselamu, mille akendest kasvavad juba kased välja. Lammutamiseks läheb lähiajal.

Pikema aja küsimus

Nagu seletas Tartu linnavarade osakonna juhataja Kunnar Jürgenson, näeb linna tegevuskava ette lammutatud hoonete maa-ala ajutiselt korrastada ja haljastada, kuni valmib detailplaneering ning millalgi aastate pärast selle alusel uusi hooneid rajama hakatakse.

«Selge on see, et Raatuse tänava väljaehitamine ja hoonestamine lükkub pikema aja peale,» möönis ta. «Jah, see on ajutine, kuid ka kuus-seitse aastat on pikk aeg, et sellega tegelda.»

Praeguse plaani järgi on kõnealustel kruntidel Kasarmu 3 ja Kasarmu 11 alles olevatest hoonetest plaanis kaks säilitada kui miljööväärtuslikud ja kahe puhul on kaalumisel nende taastamine sotsiaalelamutena.

Kuus miljonit krooni

Ülejäänute lammutamise hinnanguline eelarve OÜ Terasteenus praegustes hindades on suurusjärgus 5,8 miljonit krooni.

Seega on väga võimalik, et lammutamiste lõpuleviimine võtab aega kolm-neli aastat. Näiteks järge ootava ühiselamu lammutamise hind on umbes 600 000 krooni.

Ehkki linnal on plaan anda haljastatud ala linnaelanikele ajutiselt sportimiseks ja jalgpalli mängimiseks, tuleb vaba juurdepääsu sellele ikkagi oodata: praegu veel on ala sõjaväe valve all ja sellele pääsemiseks tuleb luba taotleda. Maagi-Tam-meka treeningute pidamist selline kord ei takista.

Küsimusele, kui kaua püsib piiratud ligipääs alale, jäi Jürgenson vastuse võlgu – otsest kokkulepet ei ole. Küll aga märkis ta, et mahajäetud hoonete lammutamiseni on linn sõjaväevalve olemasolust otseselt huvitatud: et neid ei lagastataks, et alast ei saaks isetegevuslikku prügilat ja et lapsed ei käiks ohtlikes paikades mängimas.

Suurhalli ootel

Tartu abilinnapea Anto Ili rääkis, et eeldatavalt talvehakuks saab ühele poole piirkonna detailplaneeringuga, mis muu hulgas näeb ette suurhalli rajamise võimalust.

Üks selge vastuseta küsimusi on abilinnapea jutu järgi halli suurus ja täpne kasutusotstarve.

Neist aga sõltub, kas Tartu tuleviku suurehitis, mida juba linnapea Andrus Ansipi aegadest on kavandatud, mahuks Puiestee ja Peetri tänava vahele või nõuab see veel suuremat maa-ala. Esimesel juhul ei saaks see tulla suurem ülikooli Ujula tänava spordihoonest või Annelinna spordimajast.

«Viie tuhande vaatajakohaga võiks see hall olla,» oli Ili arvamus.

Ili sõnul on aga aru peetud, et tulevikus võiksid lammutatavate hoonete asukohad saada maapinnal märgitud, nii nagu on Rüütli tänaval tähistatud endisaegsete hoonete asukohad.

Planeeringu lõputähtajast rääkides märkis ta aga, et lõpusirgel on ka Tartu valla lõunaosa detailplaneering, seega saaks kogu piirkonda vaadata ühe tervikuna.