Tartus on uus olukord. Linnapeaks on tõusmas senine abilinnapea Laine Jänes. See samm toob linnavalitsusse uusi liikmeid, kas ainult ühe või enam, näitab lähem aeg. Ansipi meeskonnast saab varem või hiljem Jänese meeskond.
Valge leht
17. september 2004, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnas ei ole suur saladus, et tõsiselt arutati ka koalitsiooni uuendamist ehk siis Keskerakonna vahetamist Res Publica vastu. Peaminister Juhan Parts on mitmel pool välja öelnud, et Res Publica ühteheitmine Reformierakonnaga oleks mõistlik samm. Paraku, nagu pahatihti Eesti poliitikas juhtub, võivad niisugused suured asjad jääda isiklike asjade taha kinni.
Kas ja kuidas Res Publica kohalikud poliitikud reformierakondlaste ootusi Tartus petsid, neist hingustest ukse taga olnutele muidugi täpselt ei räägita.
Nii või teisiti, Tartus on uus olukord.
Siis, kui eelmine linnapea Andrus Ansip rääkis veel kolmest kandidaadist linnapea kohale, kasutasid mitmed linnapoliitikud mõttekonstruktsiooni, et pärast jõulist ja tugevat linnapead on naisel lihtsam tema kohale asuda.
Lihtsam seepärast, et paratamatult hakatakse uue linnapea tegemisi võrdlema eelkäija, Ansipi omadega. Mehe puhul on need võrdlused hästi otsesed, naise puhul aga kindlasti hoopis teistsugused nii arutleti ja võimalik, et just seepärast loobus linnapeaks pürgimast Tartu Veevärgi juht Toomas Kapp.
Mingil määral see nii ehk ongi, kuid uudsuse mõju võib siiski olla lühiajaline. Laine Jänese saamine linnapeaks ületab tõenäoliselt teemakünnise mitte ainult kohalikus ajakirjanduses, vaid ka värvilistes nädalaväljaannetes (vaevalt et need ajakirjad kirjutaksid kellestki Toomas Kapist või isegi värvitud peaga Hannes Astokist), kuid see uudsus lõpeb ühe kuuga.
Sealt edasi aga ootab naislinnapead (nagu oodanuks ka meeslinnapead) igapäevane elu ja igapäevased otsused, mille järgi hakatakse andma hinnanguid, kuidas uus linnapea oma linna hüvanguks tegutseb ja kas tema tegevus on eelkäijaga võrreldes teistsugune. Nii läheb ka Laine Jänesega.
Kuidas ta sellega hakkama saab, seda ei oska absoluutselt mitte keegi ette öelda, sest uus on olukord ka Jänesele endale.
Siiani on Tartu linnavalitsus tegutsenud paljuski Andrus Ansipi laia selja varjus, kust abilinnapeasid nii väga välja ei lastud. Isegi kui probleemid olid mõne abilinnapea valitsusalas, selgitas ja põhjendas neid avalikkusele tavaliselt Ansip ise. Abilinnapead harjusid selle olukorraga ning kui probleemid siiski ka nendelt selgitust nõudsid, olid nad tuntavates raskustes.
Ka abilinnapea Laine Jänesele on seni meeldinud rääkida üldiselt kultuuri või spordi arengukavade olulisusest, kuid ta on kidakeelseks muutunud kohe, kui on vaja konkreetselt põhjendada gümnaasiumiklasside ühes koolis sulgemist ja teises avamist või kunstigümnaasiumi õpilaste vastuvõtul tekkinud probleeme või Kivilinna gümnaasiumi raskusi õppetöö korraldamisel kahe maja vahel.
Spordiklubide esindajad mäletavad kindlasti, kuidas Laine Jänese haldusalast juba nende ette toodud spordi arengu kava sai kriitikat koguni linnapealt Ansipilt eneselt.
Ansipi linnavalitsuses said abilinnapead vahetevahel niiöelda peitu pugeda, Jänese linnavalitsuses Jänes ise seda enam teha ei saa. Nüüd on tema see, kes vastutab lõplikult olgu selleks siis tänavate asfalteerimine, talvine lumekoristus või rahaeraldused erinevate soovijate vahel.
Valge leht hakkab kohe tänasest täituma tegudega. Just need ja ainult need ongi edukuse mõõdupuu.