Ans. Andur toob topeltvikerkaare

Tursk (T): Ei ütleks, et just nüüd mingi hull loominguline avanemine oleks. Päris algul viis aastat tagasi tegime kõvasti rohkem lugusid. Igas proovis sai uus lugu välja mõeldud. Nüüd on asjad arenenud sedaviisi, et meie muusikat kuuldakse rohkem. Ja vähem kui pooleteise aastaga kaks plaati on üsna palju meiesuguse ebaprofessionaalse bändi kohta.

Foto (F): Pigem jah mahuliselt teeme vähem, aga eks pillimängu- ja arranžeerimisoskus on ajaga paranenud. Lood on viimistletumad ja rohkem läbi mõeldud, sellepärast võib-olla tundub nii. Kevadel hakkame Paidesse vanemate maja kuuri proovikat ehitama, saab jälle oma koha, kus ideed kõige paremini tekivad. Oma kodu.

Paju (P): Uus album on loogiline jätk eelmisele plaadile «Tuled Peale». Nõustun Fotoga, et ennekõike on paranenud arranžeerimisoskus ja võib-olla ka oskus asju natuke teise külje pealt vaadata.

Mida võib kuulaja uuelt plaadilt oodata?

P: Muusikaliselt on uus plaat ehk natuke julgem.

T: Tekstides on läbivad teemad elu, surm, töö ja liikumine punktist A punkti B. Muusikaliselt on plaat mitmetahulisem.

F: Ma isegi kardan veits sellepärast, et äkki arvatakse, et liiga pudru ja kapsad. Aga samas kui plaadi läbi kuulan, tundub kõik okei. Parem kui eelmine.

Lokk (L): Muusikaliselt ja tekstiliselt on uus plaat siiram.

Mida tähendab teile indie?

F: Minu jaoks tähendab see umbes sama asja, mis ta tähendas aastal 1990, Stone Roses, Ride, My Bloody Valentine, Rough Trade, Creation Records jne. Selline värk, mida inimesed teevad puhtast entusiasmist, lihtsalt kuna see neile meeldib – indiependent värk.

See, mida ta praegu tähendab, on kuidagi imelik. Ära labastatud või ma ei tea. Kõik on tänapäeval indie. Selline snooblik suhtumine vist veits mul.

L: Indie ei ole muusikastiil, see on terve see värk. Stuudiod, inimesed, kohad, kus esineda ja teha seda, mida heaks arvad. Mis siis, et sa selle eest võib-olla tasu ei saa.

Mis teeb teist ühtse jõugu?

T: Me oleme lihtsalt sõbrad juba vanast ajast. Üksteise parimad sõbrad vist või vähemalt loodetavasti parimate sõprade toppviies.

F: Jah. Ja sõbrad said meist ühesuguse muusikamaitse tõttu, sest palju seal Paides ikka selliseid on. Ikka leiad üksteist üles. Muusikalises mõttes see ka, et kõik on päris erinevad tüübid, kõigil on oma roll, võta üks ära ja pole enam bändi. Kõik on suht asendamatud. See on tugev külg, sest kui mingi tüüp on asendatav, ei anna ta bändile järelikult midagi juurde.

L: Me oleme nii pikka aega juba sõbrad, et mõistame üksteist mitte poolelt, vaid veerandilt sõnalt. See on hea, kui proovis midagi koos mängida, siis pole vaja karjuda üksteisele, et järgmine akord on A või G.

Nüüd, kui Eesti on Euroopa Liidus ja MTVs, räägivad bändid ikka rahvusvahelisest, kui mitte Baltimaade turust:) Mis värk teil välismaaga on, veendunud eestikeelsed nagu te olete?

T: Välismaalased näivad vähemalt minu meelest selle keeleteema koha pealt palju vähem põdevat kui eestlased ise. Siiani pole keegi hädaldanud, et ei saa sõnadest aru ja sellepärast on lood sitad ega kõlba kuulata. Ilmselt meist eestikeelseina tõesti galaktikatevahelisi staare ei saa, aga on seda üldse väga vaja. Praegu tundub, et see on pigem ka välismaise kuulaja jaoks trump. Muide, veebruaris tuleb esimene välismaa-live Soomes Turus.

Palun mõni sõna sellest eesti indi-pop-skenest, mille osa te olete. Eplik, Pia Fraus, Bad Apples, Popidiot, TPRI, Honey Power, Köök jne. Kas näete siin mingit erilist pauerit olevat tõusnud just viimasel ajal ja kas eesti artistid mõjutavad üksteist?

T: Eks muusika levivõimaluste avardumine on hoogu juurde andnud. Esiteks nett muidugi – myspace jne asjad, aga Frausi ja HP ja BA ja meie puhul muidugi ka tuleb öelda, et plaadifirma SekSound on 24/7 traktoriga helipõllul, kui piltlikult väljenduda. SekSoundil on meie teine plaat juba üheksas lühikese ajaga. Samuti hakkas Forwards plaate välja andma, ilmutasid Sheltoni ja TPRI ja Popidioti.

Ilmselt mingi soodne hetk on praegu, aga tegelikult on kogu aeg Eestis lahedat muusikat tehtud.

F: Mul on küll tunne, nagu toimuks praegu midagi erilist, palju andekaid bände on järsku tekkinud. Nagu meie oma väike Madchester või New York 70ndate lõpus, see CBGB klubi teema, Blondie, Television, Ramones, Talking Heads. Tahaks juba teada, kuidas ma 20 aasta pärast seda aega meenutan. Helged ajad on praegu. Ja hullult hea meel on olla osa sellest värgist. Kuulad teisi bände ja oled kade, et ise sellist lugu ei teinud. Ma saan kogu värgist mõjutusi ja inspiratsiooni.

90ndate lõpp ja 00ndate algus oli võrreldes praegusega tühi, ei olnud erilist skenet, Dreamphish, Dallas ja lapsekingades Pia Fraus olid. Mitmesse žanri mahtuvad bändid aitavad ka kaasa skene suurenemisele, Galaktlan Grupp elektroonika poolt, Shelton San on otsapidi raskemuusikas, Röövel Ööbik toob 90ndate alguse põlvkonna pidudele ja need avastavad omakorda uusi bände.

Mida positiivset jäi kõrva välismaa muusikast 2006?

T: Päris uutest plaatidest Yo La Tengo ja Sonic Youth.

P: Belle & Sebastiani plaat tuleb esimesena meelde. Beck ja Sonic Youth olid väga head. Bob Dylani plaat meeldis kah.

F: Ma lisaks Mogwai, Flaming Lipsi, Badly Drawn Boy, Tortoise & Bonnie Prince Billy.

See haipimise teema muusikapressis on haiglased mõõtmed võtnud. Arctic Monkeys hakkas eri vastu. Pärast seda juttu, kuidas on sündinud parim rockbänd pärast Oasist, kuulasin plaati ja jube mõttetu tundub. Tegelt polegi võib-olla nii halb, aga haip tegi töö ära.

Rääkige ära rituaalid enne lavaleminekut (ehk veenva esituse saladus).

P: Kui omale esitatavad lood meeldivad ja neid mängida ka oskad, siis ei tohiks veenvusega probleeme tekkida.

T: Mina olen patoloogiline põdeja nii enne kui pärast laivi. Enne kardan, et kõik läheb pekki, pärast hädaldan niisama. Võib-olla võtan õlle ja istun kuskil vaiksemas kohas ja mängin natuke pilliga käe soojaks. Lisaks sain kunagi Viljandis esimese loo ajal laval voolu veits ja nüüd on iga laivi algul tunne, nagu oleks juhe sees. Ilmselt on see adrenaliin.

F: Ma olen siuke flegma tüüp vist, süda võib-olla lööb mõne löögi kiiremini, aga üldiselt rahulik värk. See tunne ka, et tahaks juba pihta hakata. See ongi vist, et tahad seda asja teha, sealt tulebki veenev esitus. Kuigi me pole vist laval kõige karismaatilisemad tüübid, ei hüppa ega vehi kidradega eriti.

L: Mina joon enne laivi kaks õlut. Aitab vabamalt võtta. Ma olen pohhuist, ma ei põe üldse enam. Aga ma olen kõige taga kah, seal ei pea midagi väga esinema. Aga laivid on sellepärast head, et me teeme seda nii endale kui teistele.

ANs. ANDUR

Kogunes 2002 Paides

Disko: 2005 «Tuled Peale» (SekSound), 2006 «Topeltvikerkaar» (SekSound)

Mihkel «Foto» Kirss – kitarr, sünt, vokaal

Gert «Paju» Pajuväli – kitarr

Madis «Tursk» Aesma – bass, sünt, vokaal

Madis «Lokk» Kirss – trummid, vokaal

«Topeltvikerkaare» esmaesitlus 11. jaanuaril Tallinnas Von Krahlis. Kaasa teevad Ulrich Schnauss Saksamaalt ja Pia Fraus.