Tänavu istub koolipinki 5500 last vähem kui mullu

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peatselt heliseb taas koolikell
Peatselt heliseb taas koolikell Foto: Elmo Riig / Sakala

Algaval õppeaastal istub koolipinki 5500 last ja noort vähem kui möödunud õppeaastal, haridusministeeriumi prognoosi kohaselt jätkub õpilaste langus veel vähemalt kaks aastat, enne kui tasapisi taas tõusule pöörab.

Tänavu alustab 1. septembril oma kooliteed 13 350 last, üldse peaks ministeeriumi esialgse hinnangu järgi sel õppeaastal koolipingis istuma 141 990 õpilast.

Eelmisel õppeaastal oli õppureid 147 500.

«Sügavam õpilaste langustrend on nüüd põhikoolist juba läbi käinud ja jõudnud gümnaasiumiossa. Mõnda aega üldnumbri langus jätkub, siis tuleb mõningane tõus, aga see pole enam nii peadpööritav, kui vahel tahetakse muljet jätta,» rääkis haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas pressikonverentsil.

Kõige väiksemat õpilaste arvu prognoosib haridusministeerium õppeaastaks 2011/2012, mil nende hinnangul käib Eesti koolides 137 440 last.

«Loodame, et sündimus tõuseb jätkuvalt, aga kindlasti on see vahepealne auk pikem kui arvatakse. Kui praegu mõnituhat õppurit võiks olla näiteks 2014. aastal rohkem kui siin kuristiku põhjas, siis see jaotub piirkonniti väga erinevalt. Ja me loodame, et kõik need noored õpivad Eestis - ka seda me ei tea, milliseid valikuid tehakse,» ütles minister.

Lukase sõnul on meie praegune koolivõrk rajatud eeldusele, et igal aastal alustab kooliteed vähemalt 20 000 õppurit, kuid tegelikult oleme vahepeal langenud 12 000 peale aastas.

Üldhariduskoole on Eestis 582, nendele lisaks kutsekoolid. Sellest õppeaastast sulgeb Eestis uksed neli kooli.

Õpetajaid rohkem

Samas märkis haridusminister, et koolid on algavaks õppeaastaks väga hästi valmis, sest õpetajaid on ametis rohkem kui mullu.

«Väga paljud õpetajakonkursid koolides on olnud edukad. See tähendab, et on olnud lausa konkursid - kui varem kasutati sõna konkurss ka siis, kui mõnele aineõpetaja või klassiõpetaja kohale oli vaid üks kandidaat või polnud sedagi,» sõnas Lukas.

«Nüüd on koole, kus klassiõpetaja kohale on üle 20 kandidaadi, ka aineõpetajaid saavad koolid valida. Seda muidugi mitte kõikjal ja kõigis ainetes,» tõdes Lukas samas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles