/nginx/o/2013/07/05/1875372t1hc53d.jpg)
/nginx/o/2009/01/27/124018t1he44d.jpg)
Legendaarse Hortus Musicuse liidri Andres Mustoneni algatatud ja juhitud rahvusvaheline barokkmuusikafestival peab tänavu juubelit. Tänavu alustatakse väärikalt Bachi ainetel, seejuures ei ole tegemist aga Johann Sebastiani enda loominguga, vaid 20. sajandi heliloojate teostega, mis on inspireeritud Bachist.
Festivali peakülaline on Belgia vokaalansambel Huelgas Ensemble dirigent Paul van Neveliga, veidi üle nädala vältava festivali lõppakordiks on Vivaldi gala Tartus 6. veebruaril ja Tallinnas 7. veebruaril.
Inimene ja kunst
Nüüd kõigest lähemalt. Huelgas Ensemble esitab keskaja ja renessansi muusikat, tehes seda sellise elujõu ja sarmiga, et ühest küljest saame aimu möödunud aegade vaimust, teisalt ei kõla vanamuusika Huelgase esituses kuidagi konserveeritu või aegununa.
Ansambli asutaja ja dirigent Paul van Nevel huvitub flaami polüfoonilisest muusikast, tema peaeesmärk on näidata, milline sümbiootiline seos valitses keskajal kunstide ja inimvaimu vahel. Huelgas Ensemble on saanud rohkelt prestiižseid auhindu nagu Saksamaal väljaantav ECHO preemia või Cannes’i klassika-auhind.
Dirigent Paul van Nevelit nimetatakse muusikadetektiiviks tema lõputute muusikaliste ja sellega kaasneva info otsingute tõttu arhiivides ja raamatukogudes.
Vokaal-sümfoonilisel avakontserdil «Alguses oli Bach» esitavad ERSO, RAM ja Ellerhein koos Mustoneniga dirigendipuldis Arvo Pärdi, Igor Stravinski, Antonio Salieri jt teoseid, mis vähem või rohkem tuginevad Bachi pärandile. See näitab, et barokkfestival ei kajasta ainult teatud aega ja selle muusikat, vaid ka tolle aja peegeldusi hilisemas kultuuris. Korraldajad ise nimetavad avakontserti lausa rock’n’roll-terminoloogias «rajuks».
Küll aga keskendub ajaloolisele interpretatsioonile hispaanlane Jose Miguel Moreno vihuelal ja barokklautol. Omas klassis on Moreno maailmas tunnustatumaid. Ta on ka klassikalise hispaania kitarri asjatundja (sel alal ilmselt number üks maailmas).
Tema nii-öelda läbimurdealbum oli 90ndate alul «La Guitarra Espanola vol. 1 1536–1836», mida on maailmas müüdud 35 000 eksemplari kandis, mis on suur arv, arvestades plaadi spetsiifilisust.
Saksa nimekas dirigent Frieder Bernius, kes korraldab alates 1987. aastast Stuttgardi barokkfestivali, juhatab Eestis Filharmoonia Kammerkoori koos Helsingi Barokkansambliga. Ette kantakse Domenico Scarlatti (1685–1757) «Stabat Mater» ja Heinrich Schützi (1585–1672) «Symphonie Sacrae III», op. 12.
Hortus Musicus oma endiste ja praeguste liikmetega annab «Muusikalise pidusöögi» koos tantsuteatriga Tee Kuubis, Estonia kontserdisaal on aga muudetud seks puhuks restoraniks.
Lõpuks Vivaldi
Lõppkontserdil «Vivaldi gala» astuvad üles Tallinna Kammerorkester (kontsertmeister Harry Traksmann) ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor (koormeister Mikk Üleoja), solistid on Aile Asszonyi (sopran), Risto Joost (kontratenor), Oksana Sinkova (flööt), Kalev Kuljus (oboe) ja Indrek Vau (trompet). Dirigendiks Andres Mustonen.
Kokku toimub festivali raames kaksteist kontserti Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Ettekandele tulevad veel Bach, Mozart, Beethoven, Boccherini jt, muusikuid on saabumas lisaks nimetatuile veel Šveitsist, Hollandist ja Iisraelist.
20 aasta jooksul on barokkmuusikafestivalil esinenud mitmeid vaimuliku muusika koore Venemaalt, Kreekast ja Korsikalt, sufimuusikud Süüriast, samuti Müstilised Bulgaaria Hääled, külas on käinud ka sellised maailmakuulsad interpreedid nagu Jordi Savall, Aleksei Ljubimov, Natalie Gutmann, Bartold Kuijken jmt.
Barokkmuusikafestival 2009
• 30. jaanuar – 7. veebruar
• Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis
• Esinevad Huelgas Ensemble ja Paul van Nevel (Belgia), Jose Miguel Moreno (Hispaania), Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Helsingi Barokkansambel koos dirigent Frieder Berniusega (Saksamaa), RAM, Ellerhein, ERSO, Patrick Demenga (Šveits) jpt
• Ettekandele tulevad Scarlatti, Bach, Mozart, Beethoven, Boccherini, Vivaldi jt, aga ka Pärt, Stravinski, Stokowski, Webern
• Vaata kava www.concert.ee
--------------------------------------------------------------
Kolm küsimust
Andres Mustonen, iseloomustage mõne sõnaga Huelgas Ensemble’it.
See on legend Madalmaades, Belgias. Ansambli juht Paul van Nevel on teoreetik ja praktik, kes vedanud vanamuusika asja aastakümneid, toonud välja varast polüfoonilist muusikat, ja mitte ainult vokaalset, vaid ka instrumentidega, nagu ka Tallinnas kuulda võib. Kuulub autentse muusika interpreetide tippritta. Olen ise olnud Hortusega korduvalt Utrechti ja Brügge festivalil, kohtunud Huelgase muusikaga praktiliselt igal aastal.
Barokkmuusika koht maailmas ja Eestis? Et Eestis on asjad korras, peaks vist näitama võrdlemisi suur kontsertide hulk?
Noo, Eestis ei ole midagi korras. Me ei kujuta ettegi, kui palju on Euroopas vanamuusikaalase ärkamisega seoses erinevat muusikat mängitud. Barokk on jäänud repertuaari eelkõige ikka oma põhitegijate Bachi, Vivaldi, Händeli kaudu. Mõnikümmend aastat tagasi sümfoonilised orkestrid üldse veel ei esitanud barokki.
See on kõik maailmas muutunud. Lähenenud on need inimesed, kes mängivad seda ajaloolistel pillidel, ja need, kes mängivad kaasaegsetel pillidel. Neid mängitakse isegi segamini, nii et asjad on väga heas tuules. Mina kuulun oma mõtteviisilt just sinna, et mitte olla sektantlik, aga et barokk on suure maailma muusika osa ja see võib vabalt kõlada koos jazzi, tänapäevaste akadeemiliste kvintettide-kvartettidega jne.
Barokkmuusika side tänapäevase helikeelega? Näiteks van Neveli lähenemine on ju otsinguline, eksperimentaalne, mõnes mõttes tänapäevane.
Hästi varase muusika esitamine on ju kõik fantaasia. Aga Huelgas ja van Nevel siiski ei stiliseeri midagi, nad püüavad saada seda pilti kirikute, katedraalide jms muusika kombinatsiooniga. Aga põhiline on see, et barokkhelikeel on järgnevates muusikakeeltes väga jõudsalt edasi arenenud ja hilisemat muusikat mõjutanud. Ja seda sellepärast, et ta on väga vaba, ta annab ruumi. Seal on rütmikust, meloodilisust, ja temaga annab ümber käia, ta ei ole lõpuni ära pakendatud muusika.