Taksojuhid peavad kallimat liikluskindlustust ebaõiglaseks

Eesti Taksoliidu juhatuse esimees Aivar Puusepp rääkis Tarbija24.ee’le, et probleem sai alguse sellest, et kindlustusmaksete kallinemise tõttu hakkasid taksojuhid ühel hetkel sõlmima soodsamat tavasõiduki kindlustust ning politsei hakkas neid selle eest trahvima.

Kuigi Puusepa sõnul on teistsuguse koefitsendiga kindlustusmaksed kehtinud juba aastaid, selgitas ta, et algul oli kindlustus lihtsalt nii odav, et vahe tavasõiduki ja takso kindlustuse vahel oli pea olematu. Kuid vahe kasvades - nüüdseks Puusepa sõnul lausa kahekordseks - otsustasid nii mitmedki FIEna töötavad taksojuhid, kes peavad ise oma tööautot kindlustama, soodsama tavasõiduki kindlustuse kasuks.

Veider on aga olukorra juures see, et kui Puusepa sõnul asuti taksojuhte selle eest trahvima (politseinikega sai tema sõnul asi vahepeal selgeks räägitud, kuid siis hakkas märkusi tegema munitsipaalpolitsei), siis seaduslikku alust selleks justkui pole. 

Eesti Taksoliit pöördus nimelt taksodena kasutatavate sõidukite kindlustamise kohta selguse saamiseks õiguskantsleri poole, kes edastas küsimused rahandusministeeriumile, ning viimase vastusest selgub, et seadused ei näe sellistele sõidukitele ette teistest sõidukitest erinevat liikluskindlustust.

Rahandusministeeriumi vastusest selgub, et liikluskindlustuse seadus ei reguleeri eraldi taksodena kasutatavate sõidukitega seonduvat. «Ka taksodena kasutatavate sõidukite osas kehtivad täpselt samad nõuded, mis kõigi teiste kindlustatavate sõidukite osas,» vastas ministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna jurist Kristel Toom.

«Meile teadaolevalt ei näe ka muud seadused, nimetades eelkõige ühistranspordiseadust, ette eraldi liikluskindlustuse seaduse omast erinevat või seda täiendavat regulatsiooni taksodena kasutatavate sõidukite kohustusliku (vastutus)kindlustuse osas,» lisas Toom. Eraldi nõudeid ei näe tema sõnul ette ka Tallinna linnavolikogu taksovedu puudutav määrus.

Sõiduki kasutusala määrab riski suuruse

Nii Eesti Liikluskindlustuse Fondi kui ka Eesti Kindlustusseltside Liidu seisukoha järgi on kindlustajatel õigus määrata kindlustusmakse suurus ja asjaolud, millest see sõltub. Eraldi taksokindlustust pole aga nende organisatsioonide teatel olemas.

«Praktikas võidakse kasutada sõiduki kasutusala ühe tegurina, mille järgi hinnatakse kindlustusriski. Kindlustusriski suurusest sõltub kindlustusmakse,» kirjutas Eesti Liikluskindlustuse Fondi projektijuht Lauri Potsepp Eesti Taksoliidu arupärimisele saadetud vastuses.

LKFi 1995.- 2007. aastani kogutud statistika järgi on taksode kindlustusjuhtumite tihedus tavalistest sõiduautodest pea kolm korda kõrgem. Aivar Puusepa sõnul sõltub aga kõik siiski konkreetsest autojuhist või taksojuhist ning tema hinnangul võib avariisse mittesattunud taksojuhte olla protsentuaalselt rohkemgi. 

Potsepp lisas, et kui kindlustusfirma määrab kindlustusmakse suuruse lähtuvalt sõiduki kasutusalast, siis on autojuht kohustatud selle kohta ka tõeseid ja täpseid andmeid esitama. Seega ei ole lubatud olukord, kus taksoteenust osutavale sõidukile tehakse tavasõiduki kindlustus.

Eesti Taksoliidu seisukohaga on nõus ka teise taksojuhte ühendava organisatsiooni, Eesti Taksojuhtide Liidu juhatuse liige Lembit Poolak. «Taksosid juhivad ju tegelikult kogenenumad juhid, kui on seda üldjuhul tavasõitjad. Nad sõidavad küll rohkem, aga seetõttu ei peaks kindlustus kõrgem olema,» rääkis Poolak.

«Ma saan aru, et eraldi võetakse busse ja veoautosid, mis on suuremad ja kallimad. Nende kahjud on hoopis suuremad. Aga taksodel, mille remont läheb täpselt sama palju maksma kui tavalisel sõiduautolgi, on kõrgem kindlustusmakse kindlasti ülekohus.»

Poolak oleks nõus takso kindlustamise eest rohkem maksma, kui selle eest pakutaks lisagarantiisid. «Kui ma kindlustan oma auto taksona ja maksan kõrgemat tariifi, siis peaksin ma saama midagi sellist, mida tavakindlustus ei kata. Siis oleks see põhjendatud,» lausus ta.