Läinud nädalal andsid Euroopa Liidu rahandusministrid euro vahetuskursi samaks jätmisega Eestile lõpliku heakskiidu üleminekuks eurole 1. jaanuarist 2011. Võiks küsida: mida siis veel, kõik oleks justkui käes?
Kalev Vilgats: Eesti inimeste euroebalus
21. juuli 2010, 10:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegelikult on toetus eurole kukkunud alla 50 protsendi, riikliku teavituskampaaniaga loodetakse see tõsta 65 protsendini. Tahetakse saavutada, et 90 protsenti inimestest oleks kursis eurole üleminekuga.
Eurole üleminekut ettevalmistava komisjoni juht, rahandusministeeriumi kantsler Tea Varrak kinnitas läinud nädalal Postimehes, et kõik on vägagi kontrolli all.
Nüüd, kui eurost on saanud peamiselt siseriiklik tehniline ja emotsionaalne probleem, oleks huvitav kuulda, mida arvatakse välismaal Eesti sisenemisest eurotsooni.
Ilmselt on praegu selline olukord, kus eurol on Eestit rohkem vaja kui Eestil eurot. Kroon on veel kabe küllalt, et aastaid siinseid inimesi teenida.
Pigem soovivad Euroopa Komisjon ja euroala riigid näidata, et kriisile vaatamata on euro piisavalt võimas, et laieneda veel ühte riiki – Eestisse.
Euroala riigid tahavad näidata, et vastupidiselt juttudele on euroala endiselt tugev. Mis sellest, et näiteks Slovakkia tõrgub ühinemast euroriikide ühtse abipaketiga hätta sattunutele või vähemalt osa selle tingimustega, aga küllap tõrksatele klubi sisereeglid selgeks tehakse.
Euro on muutunud Eestile vältimatuks.