Pavel Lungini filmiga «Tsaar» avatakse täna 31. Moskva filmifestival. «Tsaar» on kurikuulsast Ivan Groznõist, metropoliit Filipi osa filmis jäi Oleg Jankovskile viimaseks rolliks.
Moskva filmifestival algab Jankovskiga
19. juuni 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Avafilmiks valiti «Tsaar» aga seepärast, et Lungin juhib tänavuse festivali žüriid, mis peab nädala pärast Püha Jüri uued laureaadid välja hõikama.
Pühale Jürile kandideerib 16 filmi. Esindatud on nii Jaapan kui Mehhiko, Itaalia ja Šveits, Iisrael ja USA, kokku 15 maad. Endisest sotsleerist demonstreeritakse näiteks poolaka Waldemar Krzysteki «Väikest Moskvat» ja ungarlase Péter Gárdosi «Vempu». Iraani filmi esindab aastal 2000 Cannes’is Kuldkaameraga pärjatud Hassan Yektapanah ja tema uusim töö «Bibi».
Eestit pole
Eesti filmi me üheski Moskva filmikavas ei kohta (mullu linastus seal mäletatavasti Õunpuu «Sügisball»). Isegi mõnd Puustusmaa Venemaal tehtud töödest pole, nagu tunamullu. Küll aga võime leida põhjanaabritest Mika Kaurismäki tütre Maria lühifilmi «Sivutyo». 13 minutit sellest, kuidas finantsraskustes tudengipiiga on oma andmed teatud leheküljele riputanud ja mis saab siis, kui mobiil loengu ajal helisema hakkab…
Vene film on esindatud kolme tööga. Aleksandr Proškini «Ime». 1956. aastal olevat Samara kultuurimajas kivistunud üks neiu, ikoon käes. Sellest Proškin seeniori («Ela ja mäleta») film pajatabki. Nikolai Dostal, kes sai tuntuks filmiga «Trahvirood», toob vaatajateni «Petja teel taevariiki». Ning Mosfilmi eesotsas seisva Karen Šahnazarovi «Palat nr 6».
MõistagiTšehhov.
Tšehhov, Gruusia
Tšehhovit kohtab teiseski võistlusprogrammis Perspektiivid (Cannes’i Un Certain Regardi, Berliini Panorama või Veneetsia Orizzonti analoog). Seal on Saksas valminud Juli Koltuni «Daam koerakesega». Venemaad ennast esindab teine ekraniseering, Vladimir Nabokovi ainetel valminud «Sündmus», lavastajaks kunagise laululooja Andrei Ešpai poeg, samuti Andrei.
Väliskülalistele pakub huvi eraldi linastuv vene filmiprogramm. Ulatusliku, enam kui paarikümne idanaabri uuema mängufilmi kõrval ka dokumentaal- ja animauudiseid sisaldava programmi avab Berliini Foorumi kavas linastunud Boriss Hlebnikovi «Hullumeelne abi».
Tegelikult on üks tänavuse festivali fookusi hoopis Gruusia. Pühale Jürile pretendeerijate seas on Dito Tsintsadze Gruusia-Saksa ühistöö «Vahendaja». Teistest programmidest leiame veel Georgi Ovašvili kasahhidega koos valminud «Teise kalda» ning Vano Burduli «Konfliktitsooni». Ühel juhul pinevuskoldeks Abhaasia, teisel Mägi-Karabahhia, kusjuures «Teises kaldas» on sündmusi nähtud 12-aastase poisi silme läbi.
Nimetatud uuemate filmide kõrval linastub Moskvas eraldi filmikava pealkirjaga «Gruusia film. «Tõotusest» «Patukahetsuseni»», mis mitmetest eriprogrammidest vast isegi pilkuköitvaim. Sellest aga juba järgmises Moskva-loos.