Sügisel alustab Eestis kooliteed üle 13 000 lapse. Mobiilioperaatorite statistika annab alust oletada, et suur osa kooliminejatest saab sel puhul vanematelt kingituseks mobiiltelefoni. Sellel, kes sellist kingitust ei saa, on tõenäoliselt telefon taskus juba lasteaias käimise ajast.
Mobiiltelefonist on saanud tarbeese. Kui mõni aasta tagasi osteti esimene mobiiltelefon üheksa- või kümneaastasele lapsele, siis üsna kiiresti on mobiiltelefoni saamise iga langenud suisa seitsmendale-kaheksandale eluaastale.
Koos ranitsa, pinali ja vihikutega on taskutelefonist saanud argine ese koolijütsi varustuses.
Lapsevanemal on selge motivatsioon, miks oma võsukesele mobiiltelefon osta – turvalisus. Kooliteed alustades hakkab laps senisest oluliselt rohkem tegutsema väljaspool koduseinu. Ta alles harjub uue eluviisiga ja teadmine, et ema-isa on vaid kõne kaugusel, teeb pisipõnni olemise julgemaks.
Mööda ei saa vaadata vanemate hingerahust ehk võimalusest alati teada saada, kas laps jõudis koolist koju, sai ukse lukust lahti, leidis külmkapist toidu ja on tal ikka meeles, et täna on kunstiring.
Kindlasti peaksid lapsevanemad lapsele mobiiliga ümberkäimist õpetama. Esmalt tuleks kõigil lastevanematel pidada oma lastega põhjalik vestlus teenuste kasutamise ja hindade üle. Nii on võimalik vältida ebameeldivaid üllatusi arvel, arvestades, et laps on mõtlematusest tellinud endale kuu aja jooksul iga päev uue helina või mängu. Või et ta on meelelahutuseks tundide kaupa sõpradele helistanud või oma telefoni teistele kasutamiseks lahkelt välja laenanud, mõtlemata, kui palju need kõned maksavad.
Arvestada tuleb turvalisusegagi. Näiteks võiks lapsele selgitada, et võõrastelt numbritelt saabuvaid kõnesid ei tohi vastu võtta ega neile tagasi helistada. Sellised tarkused ei tule iseenesest ja sellega tuleb lapsele telefoni soetades kindlasti arvestada.