David Oistrahhi festival teeb 17. juulil kell 20 kontserdimajas sügava austusavaldusena kummarduse ühele ajaloo suurimaile heliloojale Ludwig van Beet-hovenile.
Piiritu meri ja inimkonna ood rõõmule
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koostöös Nargen festivaliga laotub publiku ette võimas skaala kogu inimtunnete spektrist alates mere tuulevaikusest sünnitatud elu peatumise hirmust ja õudusest kuni suurima juubeldamiseni muusikaajaloos.
Kantaat “Merevaikus ja õnnelik sõit” (“Meeresstille und glückliches Fahrt”) op. 112 (1815) on lühike kahele Goethe poeemile kirjutatud kooriteos, mis ometi suurvaimu meisterlikkusega kirjeldab laia tundeskaalat: lummavat surmataolise seisakuga vaikust ja sellega kaasnevat meeleheidet, aga siis tõusvas tuules sünge lootusetuse lahustamist, vabastava energia sündi, mis viib koori ja orkestri juubeldava hõiskamiseni – vaadake, maa, kodu, pääsenud!
Selles teoses käsitles Beethoven oma lemmikteemat – rahu, mida läbistab ärevus ja mis muutub ülirõõmsaks triumfiks. Kantaadi finaal annab selge signaali, mida võib oodata helimeistri viimases sümfoonias.
Beethoveni monumentaalne üheksas sümfoonia d-moll op. 125 (1824) on vaieldamatult üks muusikaliteratuuri tuntumaid suurteoseid, eriti muidugi selle finaal, mis kätkeb Schilleri “An die Freude” (“Rõõmule”) tekstile kirjutatud “Oodi rõõmule”, mis on tänapäeval saanud kogu Euroopat ühendavaks hümniks.
Oma üheksanda sümfooniaga viis Beethoven lõpule selle muusikažanri arengu – lihtsalt objektiivsete vormi- ja kujundusvõtetega mitmeosaline suurteos muutus inimkonna loomust filosoofilisel, emotsionaalsel ja spirituaalsel moel kokkuvõtvaks suursuguseks helimaalinguks.
See oma ajast kaugel ees oleva heligeeniuse surematu suureepos muutus eeskujumudeliks loendamatutele järgmiste põlvkondade heliloojatele.
Sümfoonia kannab endas laiahaardelisi valgustusaja ideid, demokraatia ja inimkonna triumfi ennustust.
Beethoveni ülevalt hinge puhastavat muusikat tulevad esitama järjekordsed ooperikaunitarid tänavusel festivalil: sopran Han-nah Holgersson Rootsist ja meile kõigile tuntud metsosopran Annely Peebo.
Tenoripartiid laulab Oliver Kuusik ja bassbaritoni osa Do-minik Wörner Saksamaalt. Riiklik koor Latvija, kes pärnakaid alles äsja suurepärase kontserdiga rõõmustas, näitab oma võimeid Beethoveni uhkete kooripartiide laulmisel ja Nargen festivali orkestri ette astub kogu selle võimsa ettevõtmise kunstiline hing Tõnu Kaljuste.