Pärnusse tulnud, astun alati läbi Pärnu uue kunsti muuseumi, kus saab head kunsti nautida. Nii seegi kord. Paraku pidin pärast kunstinäituse nautimist 2. augustil kell 2.25 kogema midagi nii kultuuritut, et see pani sulge haarama.
Avalik kiri Mark Soosaarele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Noor rase naine kasutas uue kunsti muuseumi WCd. Tualetist tulles hüppasid kaks näitsikut naisele ja ta saatjale sõna otseses mõttes kallale. Karjuti nii kõva häälega, et pidin seda paratamatult kuulama, kuigi istusin paarkümmend meetrit eemal kohvikulaua taga.
Sõim läks nii ägedaks, et mees võttis mobiili, et politsei appi kutsuda. Selle peale käitusin endalegi ootamatult: läksin eesti keelt rääkiva paari juurde ja palusin vabandust Mark Soosaare nimel. Ma poleks imestanud, kui mees oleks selle ropu sõimu peale infarkti saanud. Rahustasin külalised maha ja saatsin ukseni. Naine hüüdis ukselt mulle järele: ”Ja Pärnu pidi kultuurilinn olema!”
Ma ei tea, kust need inimesed pärit olid, aga olen veendunud, et nad siia linna mõnda aega ei tule.
Ütlesin neidudele, et kui Mark Soosaar kuuleks, kuidas nad käitusid, vallandaks ta nad päevapealt. Selle peale ainult naerdi.
Lahkusin ja mõtlesin, et mina siia oma jalga enam ei tõsta. Olgu selles galeriis kas või mu lemmikkunstniku Miró originaalide näitus.