Vilistlaste kallistused teevad meele rõõmsaks

Merili Nikkolo
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järva-Jaani koolis 55 aastat töötanud Vilmi Möll on ka usin käsitöötegija. Tema vilkad näpud on heelgeldanud ja kudunud nii seelikuid (pildil üks neist) kui mantleid.
Järva-Jaani koolis 55 aastat töötanud Vilmi Möll on ka usin käsitöötegija. Tema vilkad näpud on heelgeldanud ja kudunud nii seelikuid (pildil üks neist) kui mantleid. Foto: Kristo Kivisoo / Järva Teataja

Nii mõnigi Järva-Jaani kooli vilistlane on tänulik 55 aastat õpetajana töötanud Vilmi Möllile, kes nõudis rangelt koduseid rehkendusi, keelitas noore ema õppima ja tõi metsa põgenenud õpilase kooli tagasi.

Eelmisel aastal Järva-Jaani kooli vilistlaste kokkutulekul astus Vilmi Mölli (82) juurde soliidne härrasmees ja kallistas teda. «Teie olete süüdi, et ma olen niisugune, nagu olen!» öelnud mees.
«Mina ei ole midagi teinud!» vastanud Möll imestades. «Kas te siis ei mäleta? Mina tahtsin koolist ära minna ja te tõite mu metsast tagasi,» selgitanud vilistlane.


Siis tuli õpetaja Möllile meelde ammune juhtum, mil praegu juhtival kohal ja kõrgharitud mees otsustas kümnendas klassis, et talle aitab õppimisest. Möll hakkas muretsema, kui poissi mitmel päeval tunnis ei näinud. Kodust öeldi, et nad ei tea, kui laps viibib.
Siis turgatas Möllile pähe, et kevadisel metsaistutustalgutel ühe mahajäetud maja juures olevat poiss märkinud, et kui hea ja turvaline oleks seal elada, keegi ei leiaks üles.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles