Kas palk jõuab taas tõusulainele?

, asjaarmastaja-statistik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: PP

Keskmine brutokuupalk on üks majanduselu ilmestajaid. Statistikaameti teave viimaste kvartalite kohta annab lootust, et Eestis on alanud uus tõusuaeg. Valdavalt siiski kohalik ja valikuline.

Keskmise brutokuupalga kõrgeim aastanäit kogu Eesti kohta oli 2008. aastal, nüüdses vääringus 825 eurot. See oli 16 aastat kestnud tõusu finaal (1. joonis). Järgneva kahe aastaga vähenes palgatase neli protsenti, 792 euroni.

Tegevusalati erinev palgalangus

Hoopis mitmekesised olid muutused tegevusalade ja maakondade kaupa. Tegevusalades (1. tabel) toimus suur palgataseme langus kinnisvara valdkonnas, kus keskmine brutopalk kukkus kaks aastat järjepannu, kokku 19,9 protsenti ehk 675 eurolt 541 euroni.

Suur oli langus ka muu teenindava tegevuse alal (16,9 protsenti), ehituses (10,5), avalikus halduses ja riigikaitses ning finants- ja kindlustustegevuses. Absoluutarvestuses tegevusalade suurim palgalangus – 201 eurot – oligi just finantsalal ja kindlustuses.

Brutokuupalga vähenemine ei puudutanud kahe raske aasta kokkuvõttes siiski kõiki tegevusalasid. Nendest neljas: mäetööstuses, töötlevas tööstuses, info ja side alal ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses langes palk küll 2009. aastal, kuid selle kompenseeris tõus 2010. aastal.

Eriline koht Eesti palgamaastikul on elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamisel. See oli ainus valdkond, mis nii 2009. kui 2010. aastal jäi puutumata keskmise alanemise murest.

2011. aasta I ja II kvartalis kasvas keskmine brutokuupalk kogu Eestis üle kahe aasta taas kõrgemale 2008. aasta vastavast tasemest, kuid seda alla poolel tegevusaladest (2. tabel).

Kasv oli silmapaistev elektrienergia ja muude energialiikidega varustamises ja mäetööstuses: esimesena mainitul I kvartalis 339 eurot ehk 37,6 protsenti ja mäetööstuses 194 eurot ehk 22,1 protsenti.

Teid majandussurutise-eelse tõusutempo ja tasemeni jõudmiseks on kindlasti mitu. Need sõltuvad paljudest oludest: kes püüab uuendada turgu või taastab vana, kes suudab tõstab tootehindu.

Maakonniti (3. tabel) on pilt üsna erinev. Surutise aja karmim keskmise palga vähenemine toimus Rapla- ja Järvamaal, vastavalt 13,4 ja 11,0 protsenti. Seevastu neljas maakonnas oli keskmine brutokuupalk 2010. aastal 2008. omast kõrgem, Läänemaal koguni 5,1 protsenti.

2011. aasta kasvutrendi kannavad peamiselt need maakonnad, kus 2008. aasta palgatase oli pingerea alumisel poolel, näiteks Läänemaa, Valgamaa.

Aeg peaks olema küps, et analüütikud, kutselised statistikud, teadlased ja majandustudengid asuksid senisest rohkem uurima ja seletama edukuse ja mahajäämuse põhjusi tegevusalade kaupa ja maakonniti. Analüütikute hoolitsevat silma vääriks tagasiminek Järva- ja Raplamaal. Pärnumaagi pole oma pingerea kõrgelt kohalt uut kasvuhoogu sisse saanud.

Prognoos annab lootust

Rahandusministeeriumi majandusprognoos septembris oli igatahes lootustandev: „Töökoormuse suurenemisest ning ettevõtete finantsseisu paranemisest tulenev keskmise kuupalga kasv käesoleval aastal jätkub, ulatudes 4,8 protsendini.

Palkasid on jõudsamalt kasvatamas erasektor, kus selle teevad võimalikuks suurenenud töömahud ning ettevõtete majandusliku olukorra parandamine. Samuti on teatud tegevusalade puhul sissetulekuid kasvatavaks teguriks tööjõu nappus ning vajadus hoida spetsialistide motivatsiooni.

2012. aastal kasvab keskmine brutokuupalk 5,0 protsenti ning prognoosiperioodi lõpuks kiireneb 5,5 protsendini. Reaalpalk püsib käesoleval aastal eelmise aastaga samal tasemel, kuid järgmisel aastal kasvab 2,2 protsenti ning 2015. aastaks ulatub kasv 2,7 protsendini.“

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles