Läänemere kunstnikke võlusid meremuinasjutud

Kokku võtab näitusest osa 80 kunstnikku 101 tööga, väljapanekuga kaasneb kataloog. Esindatud on kümme Läänemere riiki: Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra, Saksamaa, Taani, Venemaa ja Poola.

Näitusele paluti töid saata illustraatoritel, kellest enamik on osalenud Tallinna rahvusvahelistel illustratsioonitriennaalidel.

Raamatukunstnike suurnäituse teema “Meremuinasjutud” seostus otseselt Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 kandva ideega “Mereäärsed lood” ja esmalt avati väljapanek aprillis Eesti lastekirjanduse keskuses, mis asub mere lähedal, otse meremuuseumi vastas.

Merineitsid, kalad ja näkid

Näitust kavandades kaaluti peale mere veel järvedega seotud ideid, kuid merd sooviti teemaks rohkem. On ju omad merega seotud legendid, muistendid ja muinasjutud kõikidel Läänemere ääres elavatel rahvastel.

Illustratsioone leidub näitusel igale maitsele: värvikaid ja õrnu akvarelle, minimalistlikku graafikat, detailirohkeid kollaaþe, tindiga joonistatud ja arvutiga kombineeritud töid. Mõni pilt sobib lasteraamatutesse, osa on mõistetavamad täiskasvanud vaatajale.

Kõige enam võtsid kunstnikud piltideks võluda muinasjuttu merineitsist. Väike merineitsi hõljub lainetel kord armsa tüdrukuna, kord oma veealuse lossi ees merekarpidega mängides, siis suurlinnatulesid imetledes.

On süngemaidki interpretatsioone, nagu Viive Noore pildil kurvalt reostunud meres ujuv merineitsi, ümberringi kalade skeletid.

2009. aastal Tallinna illustratsioonitriennaalil grand prix’ pälvinud Varvara Alyai merineitsi moodustab hübriidi masinaga. Tema ettekujutuses on merel toimunud katastroof, vees ulbivad kummalised ähvardavad masinavärgid ja poolikud kalad.

Palju kohtab piltidel kõikvõimalikke kalu, näkke, meremehi, hülgeid, laevu ja paate. Illustreeritud on isegi parun Münchhauseni seiklusi ja piiblilegendi Joonast, hulk muude mereriikide muinasjutte ja legende on eestlastele päris tundmatud.

Eesti kunstnikest, keda sel näitusel osaleb 30, on näiteks Kertu Sillaste kujutanud romantilist rahvajuttu merilehmadest, Enno Ootsing Palmse härra ja merineitsi lugu, Tiia Mets Jakob Kõrvi lugu “Veealused”, Piret Mildeberg merejumal Ahti kingitust, Vera Stanishevskaja muinasjuttu tsaar Saltaanist.

Eesti illustraatorid

Kuigi paljud muinasjutud on Läänemere rahvastel sarnased, ei leia näituselt kahte ühesugust pilti.

“Venelaste merineitsi lugu erineb Anderseni muinasjutust,” tõdes Eesti kujundusgraafikute liidu juhatuse liige Viive Noor. “Kuigi paljud kunstnikud ütlesid, et tahavad teha midagi erilist, selgus kokku saades, et merineitsi teemat on näitusel kõige rohkem. Samal ajal illustreeris kaks Eesti kunstnikku laulu heeringast, kes elas kuival maal, ja mõlemad arvasid, et keegi teine küll selle peale ei tule.”

Noore sõnutsi pole Eesti illustratsioonikunstis praegu just kõige parem, kuid ka mitte halvim aeg. Illustreeritud raamatud on kirjastusele kulukad välja anda, kunstniku töötasu aga väike. Siiski osalevad Eesti raamatukunstnikud tihedalt välisnäitustel ja nende taset arvatakse mujal maailmas kõrgeks.

“Eesti illustraatoreid kiidetakse näitustel väga palju,” kommenteeris Noor. “Isegi imestatud, et nii palju häid kunstnikke on vaid miljonilise rahvaarvuga riigis.”

Noore sõnutsi teeb suurt rõõmu, et enamik autoreid annetas oma töö(d) Eesti lastekirjanduse keskuse kunstikogule. Tänu sellele saab suurepärast näitust eksponeerida kõikides Läänemere riikides. 2012. aastal rändab väljapanek Venemaale Pihkvasse, Novgorodi, Peterburi ja Moskvasse, järgmiseks ootavad Poola ja ülejäänud Läänemere maad.