Pankur: pankade kapitalinõue võib tuua pankade riigistamise
/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
28. oktoober 2011, 10:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pankadele kõrgema kapitalinõude esitamine võib põhjustada laenukriisi ja osa Euroopa pankade natsionaliseerimise, hoiatab Rootsi SEB panga tegevjuht Annika Falkengren.
Pankade kapitaliadekvaatsuse tase peab riigijuhtide otsuse kohaselt olema 2012. aasta 30. juuniks vähemalt üheksa protsenti. Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse (EBA) hinnangul on pankadel selleks lisakapitali tarvis 106,45 miljardit eurot. Kuidas summa konkreetsete pangandusgruppide vahel jaguneb, ei ole veel täpselt teada.
Selleks tehakse uus analüüs ning plaanide kohaselt peaks pankade kapitalipuhvrite suurus avaldatama novembris. Rootsi finantsinspektsioon tõdes eile, et karmimatele nõudmistele vastamiseks on Handelsbankenil tarvis lisakapitali 9,7 ja Swedbankil 2,9 miljardit Rootsi krooni.
Falkengren ütles Rootsi majanduslehele Dagens Industri, et paljudel Euroopa pankadel ei ole omakapital nõutaval tasemel. «Iga kord, kui nad ühe krooni välja laenavad, peab neil olema sellele üheksaprotsendiline kate. Osa pankasid ei pruugi sellega toime tulla ja nii võib laenuandmine väheneda,» lausus Falkengren.
Tema sõnul katavad pangad Euroopa laenuraha vajadusest 85 protsenti. Kui pangad kõrgema kapitalinõude tõttu laenu anda ei saa, hakkab see majandust mõjutama, mistõttu ongi Falkengreni sõnul tõenäoline, et osa panku tuleb laenuandmise jätkamiseks riigistada.