Sügisnäitus muudab vererõhku

Inna Grünfeldt
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näituse “Vererõhk” erineva lähenemisega teosed vajavad süvenemist je arutamist.
Näituse “Vererõhk” erineva lähenemisega teosed vajavad süvenemist je arutamist. Foto: Meelis Meilbaum

Rakvere Galerii Virumaa kunstnike sügisnäituse “Vererõhk 2011” 25 taiest 22 autorilt tõstavad vererõhku valusate teemade puudutamisega ning langetavad sulniste lillepiltidega.


“Kui see teema sai välja hüütud, siis tundus, et materjali on igalt poolt võtta, kui vaadata, mis ümberringi sünnib,” sõnas näituse kuraator Riho Hütt.
Hüti sõnul on näitusetööd kenasti teemas ning võtavad aasta 2011 hästi kokku. “Kui mõelda, mis tunde üks või teine pilt sinus tekitab, siis kui tuled sisse, on sul üks vererõhk, aga näituselt lahkudes hoopis teine. See näitus muudab vererõhku,” ütles kuraator.


Kes tahtis seda väidet kontrollida, võis näituse avamisel vererõhku mõõta nii enne kui pärast näituse vaatamist, soovi korral ka vahepeal, kui mõni teos tundus eriliselt mõjuv.
Kui Riho Hütt oletas, et vererõhu-teema toob kokku nii palju installatsioone, et neid jagub põrandale ja lakke, siis tema üllatuseks moodustavad lõviosa töödest maalid. Teemalahendused, tõsi küll, on seinast seina – leidub nii rahustavalt mõjuvaid looduspilte kui ka katastroofidest ajendatud ärritavalt toimivaid teoseid. “See näitab, et on probleemide kohta midagi öelda. Me ei saa piirduda üksnes magusa ja heaga, ei saa rasketest asjadest mööda minna,” rõhutas kuraator, kelle enda tööle “Mars” andsid algtõuke Utoya traagilised sündmused.


Kunsti kaudu saavad puudutatud Jaapani, Kreeka ja Liibanoni sündmused, vastukaaluks rahustav meeleolu ja kuldne päev.
“See on tõsine värk. Mulle meeldib, et kunstnikud ei ülista ega ilusta, võtavad asja reaalselt ja suhteliselt kainelt,” arvas kuraator.
Virumaa Näituste juht Raivo Riim ütles, et kui vahepeal ongi tunne, et maailm läheb hukka ja isegi tuumaelektrijaamad pole turvalised, siis tuleb meelde, et on midagi turvalist ja jäävat – kunst. “Ars longa vita brevis est.

Kunst on see, mis annab hingejõudu ja muud tuge. Püüame siin igavese ja hea kunstiga maailma vererõhku natuke allapoole kiskuda,” lausus Riim.
Riho Hütt rääkis, et on viimasel ajal käinud mitmes linnas näitusi tegemas ja vaatamas ning näeb nüüd veel selgemalt, kui armas, kodune ja eriline on Rakvere Galerii näituste rida, kus alati on üllatajaid.
See äratundmine võib muuta vererõhku. Aga üksnes positiivselt.

Osalejad

Riho Mäe, Teet Suur, Piret Smagar, Mart Eelmäe, Vello Lillemets, Jaanika Verlin, Mirjam Mölder-Mikfelt, Urmas Uustal, Tiia Holm, Ivo Ridalaan, Riina Rillo, Tiina Erala, Renate Leppik, Teele Tuuna, Tiiu Tagamets, Hallan Kivisaar, Ain Seeblum, Antonina Kivimaa, Aarne Mäe, Riho Hütt, Paul Pajos, Tiiu Veersalu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles