Üks asjaolu, mis elu arengut Eestimaal takistab, on see, et praegune maareform on senini lõpule viimata, palju maad on kuhjunud riigi kätte. Aeg oleks teostada uus maareform, mida soodustaks ka tehnika edasiareng.
Maale asumist tuleks soodustada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuleks jagada tasuta maad noortele peredele, spetsialistidele ja maale elama asuda soovijatele. Ja mitte ainult jagada, vaid aidata samuti maal elu sisse seada, rajades selleks passiivmaju, kus ära kasutatud päikese- ja tuuleenergia võimalused.
Teiste sõnadega oleks vaja vastav tööstusharu rajada või elavdada olemasolevaid ettevõtmisi. See oleks tõsine meede, et tööpuudust vähendada.
Maale sel moel elamaasumise ühe tingimusena peaks olema inimestel ette näidata mingi äriplaan, kuidas maal toime tulla, ja muidugi kontroll selle plaani teostamise üle. Tingimuste loomine maale elamaasujatele vajab kindlasti põhjalikku läbikaalumist, kuid tingimused peaksid soodustama maaelu intensiivistamist, mitte selle takistamist bürokraatlike ettekirjutustega.
Suurim probleem saab kindlasti olema paljude inimeste tööharjumuse kadumine ja motivatsiooni puudumine ning nende omaduste taastamine, samuti oskuse omandamine uue kalli tehnikaga toimetulekuks. Kuid katsetama peab, sest ajaloost on palju näiteid, kuidas suudetakse tekkinud olukorraga kohaneda.
Eestlaste igipõlised omadused, visadus ja taiplikkus, peaksid tagama uue maareformi jätkusuutliku läbiviimise. Takistuseks võib saada laialt juurdunud «ratsa rikkaks saamise» mentaliteet – arusaam, mida oleks vaja pisendama. Tarvis on juurutada arusaamist, et peale materiaalse rikkuse on teisigi väärtusi.
Peale tööpuuduse vähendamise aitaks selline maareform parandada riigimaa haldamist, samuti aitaks olulisel määral kaasa taastuvenergia kasutuselevõtule.
Teatavasti on ELi nõue, et 2020. aastaks suureneks riikide taastuvenergia kasutamine energiabilansis 20 protsendini. Meie vabariigi plaan on ambitsioonikam: jõuda selleks ajaks 25 protsendini. ELi nõue on põhjendatud, sest poole sajandi pärast võivad fossiilsed kütused juba lõppenud olla.
Maale elamaasumise võimalus tõstaks inimestes kindlustunnet tuleviku ees ja aitaks kindlasti kaasa ka elanikkonna kasvule. Maa kasutuselevõtt aitab kaasa toiduainete toodangu kasvule, mis omakorda suurendaks ekspordi kasvu ja aitaks ühtlasi mingilgi määral maailma toiduainetekriisi leevendada.
Vähetähtis pole ka julgeolekuriskide maandamine, seejuures hoitaks ära maa libisemine võõramaalaste kätesse. On andmeid, et enne Teist maailmasõda osteti Eestis maad kokku KGB raha eest. Tähtis on ka see, et eestlane jääks peremeheks omal maal ja ei kordu enam ajalugu, kus ollakse küll vaba, kuid maa kuulub võõrastele.
Kõige kompetentsem lüli maareformi teostamisel peaks olema vald, kes aitaks leida need asumite kohad, kuhu rajada uued talud. Üle Eesti peaks tekkima selliseid asumeid 200 ringis, kuhu on rajatud umbes 20 30–50hektarilist talu. Küsimus saab olema ka juurdepääsuteede rajamises. Eesmärk peaks olema minna kaugemale kui 1930. aastatel.
Maaelu elavdamine nõuab kindlasti muidki ettevõtmisi. Näiteks tuleks üle Eesti rajada vähemalt 300 multifunktsionaalset perekeskust, kus on nii olme- kui vastuvõturuumid perearstile, postiteenuse võimalused, ruumid kaugtöökeskusele, noortekeskusele, kontsultatsioonikeskusele, apteegile, seltsingutele ja teistele kohalikele vajadustele.
Kust leida raha nende kahe valdkonna arendamiseks, sest vaevalt inimesed või omavalitsused seda omast vahenditest suudavad? Peale riikliku võimaluse oleks selleks pankade väljaviidava kasumite maksustamine või seadusandliku võimaluse loomine, et kasum investeerida ülaltoodud ettevõtmistesse.
Vahemärkusena tuleb öelda, et väljaviidav kasum maksustatakse pankade emamaal, kus maksumäär on kõrgem kui meie riigis. Vastavalt riikidevahelisele kokkuleppele topeltmaksustamist ei toimu. Seega pankadel oleks kasumlikum lasta kasum maksustada meie riigis.
Veel on võimalik raha leida erinevatest programmidest (PRIA. Leader, KOIT jm). Lahendus oleks ka Eesti kapitalil põhineva panga asutamine, kust saada soodsatel tingimustel pikaajalisi laene.