Kui mina oleksin linnapea

Kaadrid otsustavad kõik

Kui Toomas Kivimägi oma praegusele ametipostile asus, sai ta kriitikat selle eest, et lasi oma eelkäija istumisaluse välja vahetada, aga kui mina oleksin linnapea, oleksin vaibadki puhastusse viinud, uued tapeedid pannud.

Kahjuks jäi see hädavajalik tuulutamine nii otseses kui ülekantud tähenduses tegemata, koostööpartnerid saatsid Pärnu juhtimises osalema oma parimad esindajad ja nagu ikka meeskonnatöös tuleb aeg-ajalt ette tagasilööke. Minul jääb siis üle kaks võimalust: kas nendega leppida või püüda ise kõike juhtida.

Kusagil on muidugi piir. Ega linnapea hakka näiteks väljaminevate tekstide stiili ega kirjavigu parandama. Valter Parvel on õigus, kui ta kritiseerib meilt pereabikeskuse hoolekogule vastuseks saadetud suhteliselt nõrka kirja – oli tõesti juba puhkuste aeg, kuid pereabikeskuse likvideerimise otsuse põhjendamine oli raske peamiselt seetõttu, et ega mingit sotsiaalteenuste kvaliteedi analüüsi ju tehtud ole.

Tegelikult on surve kahekordne: oodatava kokkuhoiu kõrval tänu odavteenuste turu pakutavale saaksime pereabikeskust sulgedes tagasi Tralli lasteaiale ruumid, mis kunagi kalli raha eest varjupaigaks ümber ehitati.

Lasteaiakoha ootel noored pered on kõik linnale väga vajalikud, peale selle valijad. Sellega tuleb arvestada. Väärkoheldud laste vanemad üldiselt oluline valijagrupp ei ole. Erivajadustega inimeste või eakate pärnakate hoolekandekeskustega me niimoodi mängida ei saaks.

Kodanikuühiskond ja kaasamine

Kodanikuühiskond ja kaasamine paistavad olevat Parve lemmikteema ja ega minulgi vabaühenduste vastu midagi ole: kui neid oskuslikult üksteise vastu välja mängida, võib hulga raha kokku hoida.

Korraldasime sel talvel riigihanke, osutamaks neid teenuseid, mida on vaja heitunute (pikaajalised töötud) rehabilitatsiooniks, ja juba esimene tulemus oli rahalises mõttes päris hea.

Kuulutasime selle hanke siiski nurjunuks, lasime kodanikeühendustel omavahel uuesti konkureerida ja praegune seis on selline, et MTÜ Tulevik müüb vastavat teenust linnale hinnaga null eurot ja väga tore on midagi tasuta saada.

Huvitav muidugi, miks nad seda teevad? Lollusest, jonnist, patriotismist? Või usuvad nad veel millessegi? Ja kui õnnestub kõnealune MTÜ sel viisil välja kurnata, saame nende poolt 12 aasta jooksul välja arendatud teenused omadele ümber jagada.

Peale võimaluse eelistada ühtesid firmasid teistele on äraväsitamine oluline võte kaadripoliitikas. Ligi 17 aastat Pärnus eakatele mõeldud teenuseid juhtinud Hille Volberg ei pidanudki lõpuks enam vastu ja pani hiljuti avalduse lauale.

Kui mina oleksin linnapea, võtaksime vabanenud kohale nüüd sellise spetsialisti, kes juhtidele alt üles vaatab, neid baaris kostitab või muidu mõnus sõbramees ja kambajõmm on.

Juba on mõni teinegi hoolekande asjatundja vihjetest aru saanud ning ise ära läinud. Mõne ninatarga ehk saame haigeks väsitada, distsipliini hoidmiseks asi seegi. Suure kogemusega keskjuhtidega on see häda, et nad on oma leivaisadest mõnelgi puhul targemad. Ja et nad oma arvamust välja öelda julgevad, ei vaja Pärnu linn neid!

Kuulekus on meie ametnike professionaalsuse mõõdupuu ja küllap poliitikud neile juba ütlevad, mida ja kuidas teha, igasugused analüüsid on täiesti tarbetu raha- ja ajakulu. Pealegi, kui parteidel või nende sponsoritel on oma huvid, kuid uuringutulemused soovitavad midagi muud, siis milleks meile see mäsu: niikuinii peab peale jääma poliitikute eelistus.

Mul puudub vähimgi sümpaatia eelmise linnavõimu tegemiste suhtes, kuid kui partei oli ärimees Rein Kilgile selle Vana-Pärnu sadamaplatsi lubanud, tuli see volikoguski ära vormistada.

Parve peaks ükskord oma jura lõpetama ja aru saama, et mingeid arupidamisi sealse rahvaga sel teemal polnudki mõtet pidada, sest kohalike inimeste arvamus ei huvitanud tegelikult kedagi.

Linnajuhtimine kui avalik teenus

Linnajuhtimise kvaliteet on kindlasti oluline küsimus, kuid hinnangute andmisega tekib raskusi. Üks võimalusi on vaadata liikumist püstitatud eesmärkide poole ja siin sobib näiteks tuua eelmine linnavalitsus.

Kui linnapea Mart Viisitammele seati eesmärk IRL ja Reformierakond tülis hoida, siis sellega sai ta ju suurepäraselt hakkama. Või juhul, kui tal kästi euroalaga liitumise takistamiseks kasvatada Pärnu kaudu Eesti riigivõlga, oli meil siin päris häid tulemusi. Pole Viisitamme süü, et ühisraha ikkagi tuli.

Kui minu eesmärk on Pärnu oma eelmiste valitsejate kaevatud võlaaugust välja tuua, palun linnavalitsemisele hinnanguid andes just seda silmas pidada. Seda rahvatarkust, et metsa raiudes laastud lendavad, peaks Parvegi teadma.

Pärnu hoolekandesüsteem tervikuna vajabki aadrilaskmist, sest liigne tähelepanu nõrgematele (teenuste kvaliteet ja muu selline peenutsemine) ei sobi kokku meie eduka terviselinna kuvandiga. Kui me seejuures lammutamisega pisut üle pingutame, on järgmistel valitsejatel jälle mida lappida, ja see on praegu võõras mure.

Kui mina oleksin linnapea, soovitaksin seoses algava õppeaastaga kogu koolirahval omandada ja lastele edasi anda vahva sõdur Švejki igihaljast elutarkust: “Lõuad pidada ja edasi teenida!” Ainult nii pälvite oma heaoluks vajaliku soosingu.