Veski lüpsifarmi laiendamine lisab maainimestele kindlustunnet

Aktsiaseltsi Vao Agro juhataja Meelis Robam ütles, et 330 lehmast jääb väheks, kui tahetakse pikas perspektiivis piimatootjana majanduslikult jätkusuutlik olla.

“Lüpsifarmi laienduse ehituslik osa on juba valmis ja paigaldada on jäänud veel seadmed.

Vana farmi esimese osa renoveerimine on alles pooleli. Investeeringu suurus on 1,4 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Tahame läbi selle investeeringu muutuda suuremaks ja efektiivsemaks,” kõneles Meelis Robam. Ehituse peatöövõtja on Paide firma Tafrix.

Lüpsifarmi laiendusehitusena on valmis saanud uus vabapidamislaut rohkem kui 200 lüpsilehmale. Vao Agro peab Veski farmis mustakirjut lüpsikarja, kus lehma keskmine aastane piimatoodang on 9800 kilogrammi.

Ta tõi näiteks, et kui praegu saadetakse Maag piimatööstusele Veski farmist iga päev üle kaheksa tonni piima, siis vabapidamislauda laiendamise ja lüpsilehmade arvu suurenemise järel hakkab farmi päevane toodang olema üle 13 tonni.

“Julgust investeeringuteks andis tõik, et paari aasta taguse madalseisuga võrreldes on piima kokkuostuhind tõusnud kaks korda ja nõudlus toorpiima järele piimakombinaatidel suur. Kõige tähtsam on aga see, et kohalikud saavad jätkusuutliku farmi näol kindlustunde – nende töökohad säilivad. Praegu annab farm tööd 20 inimesele, kuid selle laienemisega lisandub veel vähemalt neli töökohta,” kõneles Meelis Robam.

“Vabapidamislauda laiendusega kaasnes vajadus täiendava 9000 kantmeetri suuruse laguun-tüüpi sõnnikuhoidla järele, mis samuti on valmis,” lisas ta.

Hiljuti toimus ASi Vao Agro Veski veisefarmi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande avalik arutelu, mis oli seotud plaanidega suurendada loomade arvu veisefarmis.

Veski farmikompleksis on peamised pinnavett mõjutada võivad tegevused sõnniku- ja heitveekäitlus. Samuti piimaseadmete pesu- ja desinfitseerimiskemikaalide ning kütuse käitlemine.

Veski farmis ei juhita saasteaineid ja heitvett pinnaveekogusse. Loomade väljaheited kogutakse vedel- ja tahkesõnnikuhoidlasse. Selleks, et laotada sõnnikut vastavalt lubatud normidele, on vajalik vähemalt 346 hektarit laotuspinda. Vao Agro kasutuses on kokku 905 hektarit haritavad maad.

Keskkonnaameti Viru regiooni keskkonnakorralduse spetsialist Kätlyn Mets ütles, et vastuväiteid keskkonnakompleksloa muutmisele polnud. Minevikus on piirkonnas olnud probleeme kaevuvee kvaliteediga ning võimalikuks põhjuseks võisid olla Veski farmi silohoidjad. “Nüüdseks on need likvideeritud või likvideerimisel. Samuti on parandatud tahkesõnniku ladestamisvõimalusi,” rääkis Mets.

Väike Maarja vallavanema Indrek Kesküla sõnul on kasulik, kui põllumajandusettevõtjad leiavad võimalusi firmat laiendada, kuid samas peavad arendusplaanid olema kooskõlas keskkonnatingimustega. “Väike-Maarja vallale on Vao Agro taotlusel koostatud keskkonnamõju hinnang hea näide kohaliku omavalitsuse ja ettevõtja koostööst. Arendustegevuse planeerimisel on Väike-Maarja vallavalitsuse ettepanekutega arvestatud ning see võimaldab vähendada keskkonnariske tulevikus,” kõneles Kesküla.

Virumaa Põllumeeste Liidu juhatuse esimees Ülo Niisuke kommenteeris, et Eesti piimakarjakavatusel on kindlasti tulevikku ja need, kes investeerivad lüpsifarmide rajamisse ja laiendamisse, teevad õige otsuse, sest nõudlus piimatoodete järele maailmaturul kasvab.

“Eestis on piimakarja pidamiseks soodsad looduslikud olud ja pikaajalised kogemused. Meie kliimatingimused on sellised, et harva on olnud nappus rohusöötadest,” põhjendas Niisuke.

Põllumeeste juht lisas, et Eesti on piimakarja aretustaseme poolest Euroopa parimate maade seas.

“Piimatoodang on lehma kohta 20 aastaga kasvanud ligi kaks korda. Heal tasemel on piima kvaliteedinäitajad. Meie oleme praegu püsinud konkurentsis ka madalamate kokkuostuhindade puhul. Ühistegevuse kaudu on vaja minna jõuliselt Euroopa ja Venemaa turule,” rääkis Niisuke ja rõhutas, et piimakarja kasvatamist ja laiendamist tuleb soodustada, säilitamaks maal töökohti.

“AS Vao Agro on just sellises piirkonnas, kus napib töökohti. Tingimused tootmise laiendamiseks on olemas. Tinglikult annab 10-15 lehma kolm uut töökohta. See on sisendite ja söötade tootmine. Töö karjalaudas. Piimatöötlemine, ka turustamine, ja ongi kokku kolm töökohta,” arvas Niisuke.