Katkenud koolitee saab lõpusirgele

Annika Poldre
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1930ndatel talurahva rahaga ehitatud Sauga koolimaja on väljast tagasihoidlik, seest aga värskelt uuendatud, puhas ja särav.
1930ndatel talurahva rahaga ehitatud Sauga koolimaja on väljast tagasihoidlik, seest aga värskelt uuendatud, puhas ja särav. Foto: Ardi Truija

Sauga põhikoolis, Sindi gümnaasiumis ja Pärnu täiskasvanute gümnaasiumis võib igas vanuses inimene jätkata katkenud õpinguid.

Kui Sauga põhikool võimaldab õppida põhikooli aineid, siis Sindi gümnaasiumis saab omandada keskhariduse. Pärnu täiskasvanute gümnaasiumis on võimalik õppida nii põhikooli kui gümnaasiumi programmi.

“Meie võtame vastu kõik, kes tahavad õppida,” ütles Sauga põhikooli direktor Arvo Tali.

Saugas kolm aastat tagasi alustatud kaugõppes on lõpetanud 30 inimest, kel vanust enamasti 30-40 aastat. Esimesel aastal tuli haridusteed jätkama isegi pensionär Märjamaalt. Tali sõnul on ainus tingimus, et õppija ei tohi olla alla 17aastane.

Õppetöö käib suurelt jaolt kodus, kooli tullakse üle nädala laupäeviti-pühapäeviti.

“Nii saab tööinimene nädala sees pere keskel olla,” lausus direktor. Enamjaolt on Sauga kaugõppijad Pärnumaalt. Kuigi Saugas on soovitud omandada keskharidustki, ütles direktor, et kool jääb oma liistude juurde.

Sauga kool on panustanud tublisti arvutisüsteemide arendamisse – arvutiõpegi algab juba esimesest klassist – ning seda kõike, ka kompuutertahvleid, saavad kasutada kaugõppijadki. Direktori järgmine soov on saada tagasi koolimajas asuv korter, et majutada seal kaugõppijaid.

Paindlik õppetöö

Saugas kooliteed jätkanutel on kool katkenud mitmesugustel põhjustel: kellel varakult laps sündinud, kellel kodused mured, kellel rahapuudus. Alustatakse taas ja ka katkestatakse uuesti. “On olnud selliseidki, kes on piirdunud 2-3 kuuga,” rääkis direktor.

Kool on korraldanud õppetöö väga paindlikuks: õppida saab graafiku alusel, kes elab ja töötab välismaal, ei pea kohal käima, kuid peab materjalid iseseisvalt läbi töötama, saatma referaadid ja testid.

“Erinevalt õhtukoolist anname võimaluse õppida neil, kes on kaugel,” selgitas direktor. 1. augustiks valmib moodulsüsteem, kus internetis pääsevad õppematerjalidele vastava koodiga ligi nii õppijad kui õpetajad. Kui varem suheldi meilitsi ja Skype’i abil, siis uus süsteem võimaldab infot paremini saada. “Püüame õppimise nii mugavaks teha kui võimalik,” lausus Tali.

Direktori sõnul on see individuaalõpe. “Kellel ikka 10-20 aastat vahet jäänud, see peab kõik üle kordama,” rääkis Tali. Kevadel lõpetas õigel ajal Sauga põhikooli kaugõppe seitse täiskasvanut. Kolmel-neljal õppuril on aega lõpetamiseks 31. augustini. Uus vastuvõtt on juba alanud.

“Samm-sammult liigume edasi,” oli direktor optimistlik.

Neid, kes haridustee katki jätnud, on palju. Iseasi, kuidas inimeste väärtushinnangud kõiguvad. “Mitte kõik ei pea haridust oluliseks ja ohverdavad selle näiteks pereelu heaks,” muretses Tali.

Laupäevaõpe väga sobiv

Sindi gümnaasiumi kaugõppe koduleht teatab, et kõik, kes ei jõua või ei saa sel aastal klassi lõpetada, peavad oma dokumendid välja võtma või võtma aasta puhkust.

Sindi kooli mittestatsionaarne õpe on mõeldud kõigile, kel tahtmine keskharidus kätte saada. Õppetöö käib suures osas iseseisvalt. Aineõpetajad panevad internetti õppematerjalid ja konspektid, mis sisaldavad testharjutusi ja ülesandeid. Suheldakse peamiselt e-posti kaudu, teste saadetakse faksi või postigagi.

Kohal käiakse laupäeviti ja teisipäeviti, siis on konsultatsioonid, harjutustunnid ja seminarid. Kevadel lisandub kolmas päev. Kes elab kaugel, näiteks teises riigis, saab avalduse alusel õppida individuaalplaani järgi, rääkis kooli infojuht Signe Lensment. Õppurid on peamiselt Pärnumaalt, kuid ka Tallinnast, Soomest ja Rootsist.

Sindi gümnaasium alustas täiskasvanute kaugõppega kaks aastat tagasi. Esimesel aastal täitus vaid 10. klass ning 11. ja 12. klass pandi kokku liitklassina. Eelmisel aastal oli Lensmendi ütlust mööda huvi selle õppevormi vastu juba väga suur.

Tänavu kevadel lõpetas kaugõppes 12. klassi vaid üks inimene, kuigi potentsiaalseid lõpetajaid oli kaks. Järgmisel kevadel on Lensmendi arvates lõpetajaid rohkem, sest lõpusirgele jõuavad need, kes on kogu gümnaasiumi õppekava omandanud. Uueks kooliaastaks on registreerimine alanud ja kestab augusti lõpuni.

Sindi gümnaasiumis kaks aastat keskharidust omandanud Toomas, kes töötab Soomes, rääkis, et talle sobib laupäevaõpe väga hästi. “Uurisin õhtukoolide võimalusi ja õppisin algul Tallinnas Audenteses, kuid pidin katkestama, sest seal tuli kord kuus nädal aega kohal käia,” rääkis ta.

Kui Sindis avati kaugõpe, astus Toomas sinna 10. klassi. Et ta sõidab nädalalõppudeks koju Sinti, saab ta reede õhtul puhata ja laupäeval pika päeva koolis olla. “Koolipäev kestab poole neljani, on küll väsitav, aga olen hakkama saanud,” rääkis ta.

Maalrina töötaval mehel algavad tööpäevad vara, kuid õppimiseks leiab ta õhtuti Soomes ja isegi laevas aega. Pühapäevad pühendab ta kodule ja perele.

Neli päeva nädalas

Pärnu täiskasvanute gümnaasiumis võib jätkata niihästi põhikooli programmi kui lõpetada gümnaasium. Õppeaasta on jagatud viide perioodi ja koolinädal kestab esmaspäevast neljapäevani.

12. klassis lisandub uuest aastast neljaski koolipäev, rääkis täiskasvanute gümnaasiumi sekretär Sirje Saks. Gümnaasiumis toimub õppetöö nii päeval kui õhtul, põhikoolis ainult päeval.

Kool pakub koolipäevadel lastehoidu, õppematerjalid on internetis. Koolis töötab nõustaja, kes soovitab sobiva õppevormi ja mahu, aitab püstitada eesmärke ja analüüsida nende täitmist ning läbida arenguvestlusi.

Uute õpilaste vastuvõtt Pärnu täiskasvanute gümnaasiumisse algab 1. augustil.

Täiskasvanud õppurite arv

Eestis 2010. aastal

Vanus 17–41 ja vanemad

3.-6. kl 19

7. kl 57

8. kl 295

9. kl 808

10. kl 2124

11. kl 2051

12. kl 2137

Kokku: 7491

Kõige enam oli 19aastasi kaugõppijaid – 1076.

Allikas: haridusministeerium

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles